?Tee ja sega, aga ära nöögi teisi inimesi,? kommenteeris eelnõu Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liidu (AMTEL) nõunik Aimar Lukk. ?Paraku puudub meil tänaseni sõltumatu kütuselabor, et neid segamise tulemusi hiljem kuidagi ka mõõta saaks.?
Ta lisas, et mitte igal segajal ei ole oma terminali, mistõttu võib eri firmade kaup ühes suures pütis üsna ettearvamatult omadusi muuta.
AMTELi tegevjuht Jaak Uudla on Aimar Lukiga sama meelt. Kuigi riik saab rohkem makse siis, kui kütust segatakse aktsiisilaos, mitte nurga taga, jääb autoomanik ikkagi üsna kaitsetuks. ?Tollilaos ei saa kütust kõiki nõudeid arvestades toota. Minu väide põhineb spetsialistide arvamusel,? märkis Uudla.
Ta lisas, et olukorda ei päästa ka pidev laborikontroll valmis segatavate kütuste üle, sest kütuse laborianalüüsidki ei näita kõiki selle vajalikke omadusi.
?Meid kõnealune seaduseelnõu suures osas ei puuduta,? väitis Neste Eesti jaemüügijuht Artur Praun, viidates asjaolule, et Neste toob sisse valmisbensiini.
Samas hindas Praun nii segatud kui salabensiini osatähtsuseks turul 20.
Kütuse segamise tolli- ehk aktsiisilaos seadustaks kavandatav kütuse-, tubaka- ja alkoholiaktsiisi eelnõu. Tegemist on ühe sammuga aktsiisiladude süsteemile üleminekul. See tähendab, et aktsiisikaubaga tegelevad tollilaod peavad riigilt taotlema aktsiisilao staatuse, millega kaasneb karmim kontroll aktsiisikaupadega ümberkäimise üle. Rahandusministeerium loodab eelnõu märtsis-aprillis valitsusse saata.
Seaduse autorid näevad ka kütuse kompaundimist ja blendimist kütuse tootmisena. See tähendab, et aktsiisilaos naftatöötlemise vahesaadusi omavahel segades võib täiesti seaduslikult saada lõpp-produkti, kas bensiini või diislikütuse. Kuna suurtel tanklakettidel on valdavalt oma tarneahelad, teeb kavandatav eelnõu elu lihtsamaks eelkõige väiksematele, juhuslikumalt tegutsevatele hulgimüüjatele.
Meie oludes segatakse tavaliselt madalama oktaanarvuga nn alusbensiini oktaanarvu tõstvaid ühendeid benseeni või tolueeni, mida toodetakse ka Eestis.
Mitmed naftakeemikud, sh emeriitprofessor Leevi Mölder, hoiatavad, et blendimine kujutab endast protsessi, mis vajab eri väljaõppe ning eriharidusega spetsialiste.
Rahandusministeeriumi ametnikud väidavad, et eelnõu nähakse kui meetodit riigikassasse rohkem aktsiisi saada. Parem segatagu kütust kusagil aktsiisi- ehk tollilaos tolli kontrolli all, kui kusagil nurga taga. Autoasjatundjad väidavad samas, et sageli hoiab kütusepartii selliselt valmis segatuna oktaanarvu mõnest päevast nädalani, millest piisab, et laborist müügisertifikaat saada.
Kui segatud ja salakütuse osakaal bensiiniturul küünib 20 protsendini, nagu väidab Artur Praun, põletatakse Eesti aastas läbi seega ligikaudu 400 miljonit liitrit bensiini, millest segatud kütus moodustab umbes 60?80 miljonit liitrit. Kütusevigadest tingitud kogukahju läheb autoomanikele aastas AMTELi arvutuste kohaselt kokku maksma 130?140 miljonit krooni.
Seotud lood
Puhas töökeskkond tõstab inimeste motivatsiooni, mõjub hästi produktiivsusele ning jätab ka klientidele ning külalistele hea esmamulje. Tööruumides veedame väga suure osa oma ajast ning mitte keegi meist ei tunne end hästi ruumides, kus on üldine puhtuse tase madal.