• OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 225−0,79%39 149,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,5
  • OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 225−0,79%39 149,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,5
  • 07.03.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tallink loodab riigi toetussüsteemile

Tallink Grupi peadirektor Kalev Järvelill prognoosis, et tax-free kaotamisel jätavad nad käiku vaid kiirlaevad, kus kaupade osatähtsus on väiksem, ja ilmselt ka cargo-laeva. Osa laevu kavatseb laevafirma suunata mujale. ?Massiline soomlaste Tallinna vedamine jääb suure tõenäosusega ära,? seletas Järvelill.
Järvelille sõnul puudutab tax-free kaotamine kõige valusamalt Tallinna?Helsingi liini. ?Silja ja Viking Line kannatavad oluliselt vähem, sest nemad tegutsevad sellel liinil suhteliselt tagasihoidlikumalt,? täpsustas Järvelill. ?Pealegi on neil olemas maksuvaba piirkond Ahvenamaa.?
Välisminister Kristiina Ojuland on andnud mõista, et kui maksuvaba kaubanduse (tax-free) üleminekuaja nõudmine seab ohtu Euroopa Liiduga peetavate läbirääkimiste õigeaegse lõppemise, siis tuleb Eestil sellest nõudmisest loobuda.
Peaminister Siim Kallas ütles 27. veebruaril Riigikogus esinedes, et pärast maksuvaba kaubanduse lõppemist peaks riigieelarvesse erinevatel hinnangutel laekuma aastas kuni 400 miljonit krooni käibe- ja aktsiisimaksu. ?Samas jääks see summa laevafirmadel tuluna saamata,? tõdes Kallas. ?Tuleb leida mingi toetusmehhanism, et meie laevafirmad saaksid jätkata oma investeerimispoliitikat ja reisijatevedu ning turism jätkuks.? Kallase kinnitusel pole toetusmehhanismi veel olemas, kuid ideid selle kohta juba on.
Kalev Järvelill avaldas lootust, et tegu pole tühipalja lubadusega, et tähelepanu probleemilt ära tõmmata. Järvelille sõnul oleks üheks võimaluseks käibe- ja aktsiisimaksu osa laevafirmadele tagasi maksta. ?Sel juhul ei kaotaks keegi,? põhjendas Järvelill. ?Eelarvele lisakoormust ei tuleks ja laevafirmad säilitaksid pileti hinnataseme ning reisijate voo.?
Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku Katrin Jaaksoni sõnul pole ministeeriumil mingeid täpseid plaane tax-free kadumise suhtes, sest ametlikult pole ju veel otsustki tehtud.
Jaaksoni sõnul on Euroopa Liidus sätestatud abivormid, mida riik võib laevandussektori aitamiseks teha. ?Ükskõik millises vormis riigi poolt abi antakse, ei tohi abi kogusumma ületada laevandustegevusest ja meremeestelt laekuvaid tulu- ja sotsiaalmakse,? selgitas Jaakson.
Eesti riik saaks abi anda umbes 180 miljoni krooni ulatuses. Jaaksoni andmeil moodustasid maksutulud laevandusest 2000. aastal 183,3 miljonit krooni.
Jaaksoni kinnitusel peab rahandusministeerium mõistlikuks, et laevandusettevõtted kompenseeriksid oma suurenenud maksukoormust osaliselt piletimüügi tulu arvel, tõstes samas maksustatavate kaupade hindu ning suurendades aktsiisiga mitte maksustatavate kaupade osa.
?Eesti laevadel müüdavate kaupade hinnad jäävad ka pärast maksude lisandumist tunduvalt madalamaks Soome kaupluste hindadest,? põhjendab Jaakson, miks ka pärast tax-free kaotamist peaks Soome turistidel säilima motivatsioon sooritada oste laevalt. ?Samuti tuleb arvestada, et tax-free jääb alles restoranides ja baarides müüdavatele kaupadele.?
Kalev Järvelill ütles, et pileti hinna tõstmine tähendab kohe reisijate arvu vähenemist. ?Kaupade hindu laevadel ma aga tõsta ei saa, sest võistleme Tallinna turu hindadega,? rääkis Järvelill.
Hiljuti avalikustatud audiitorfirma Ernst & Young uurimuse kohaselt võib tax-free kaotamine minna Eestile maksma umbes 5 miljardit krooni, millest suurema osa moodustab välisturistidega seotud kaupade ja teenuste müügitulude langus.
Uuringu kohaselt väheneb reisijate arv Tallinna?Helsingi liinil umbes kolmandiku võrra.
?Rahandusministeeriumi osakondade spetsialistid on analüüsinud uuringuid ja leidnud, et need pole tõepärased,? ütles Katrin Jaakson. ?Tax-free kaotamine ei too kaasa turistide arvu väga suurt vähenemist.? Jaakson nentis, et teatud mõju võib olla ühepäevareisijate arvule. ?Neil aga, kes tulevad Eestisse mitmeks päevaks, on hoopis teine motivatsioon, kui odava kauba kokkuost,? lisas Jaakson.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.02.25, 16:50
Kulla ülemaailmne nõudlus tõusis 2024. aastal uue rekordini
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele