Majanduskasvu toetab järjest enam tarbimine

Aastalõpu 5,5ne majanduskasv oli kindlasti meeldiv üllatus, eriti arvestades maailmamajanduses senini valitsevaid pessimistlike toone. Tulemus ületas märgatavalt õrnu optimistlikke lootusi, mis põhinesid mitmetel varem avaldatud suhteliselt tugevatel kuistel ja kvartaalsetel näitajatel. Kuigi praegu pole teada, mis olid täpselt 5,5se kasvu taga, võib siiski teha mõningaid oletusi.

Tundub, et sisetarbimine on olnud eelmisel aastal küllaltki oluliseks kasvumootoriks ning võimaldanud kompenseerida ekspordimahtude vähenemise negatiivse mõju.

Ekspordimahtude vähenemise taga on eelkõige elektroonikatööstuse probleemid ja mõnevõrra ka hinnalangused tooraineturul. Eesti enda toodangu (toidukaubad, puidutooted jne) eksport kasvab jätkuvalt üpris jõudsalt.

Tasapisi kosuv Venemaa majandus ning Eesti ettevõtete tungimine lõunanaabrite turgudele aga ka kaugemale on aidanud kompenseerida kaotusi Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Loodetav Euroopa Liidu majanduse stabiliseerumine ja kasvu kiirenemine käesoleva aasta teises pooles peaksid taas hakkama toetama eksporti ka nendesse riikidesse.

Suvekuudel hakkab nõrgenema ka eelmise aasta elektroonika ekspordi kokkukukkumise mõju üldistele ekspordi kasvunumbritele. Võimalik, et USA majanduse kosumine taaskäivitab kasvu ka Eesti elektroonikatööstuses.

Kui transiiditulud on talvekuudel olnud suhteliselt korralikud, siis turistide arvu vähenemine on mõneti suurendanud oletusi, et üks Eesti traditsioonilisi tuluallikaid võib tasapisi kokku kuivada, eriti kui siinne hinnatase jätkuvalt kasvab. Siiski ei pruugi turistide arvu vähenemine tähendada nendelt saadavate tulude vähenemist ? viimastel aastatel on selgesti näha turistide kulutuste kasvu ning nende Eestis viibimise pikenemist. Aga kui turist liigub Tallinnast kaugemale, toob ta tulu ka teistele ettevõtetele peale kaupluste.

Eesti majanduskasvu on viimastel aastatel järjest enam toetamas sisetarbimine. Taas on intensiivistunud investeerimistegevus, põhjuseks nii suurenevad välisinvesteeringuid kui ka tootmise restruktu-reerimine. Selle taustaks on lähenev võimalik liitumine Euroopa Liiduga. Protsess on sealjuures mitmetahuline.

Ühelt poolt kasvavad mitmesugused keskkonna-, sanitaar- ja töökeskkonnanõuded ning paraneb ka üldine majanduskeskkond. Teisalt suureneb samal ajal välisinvestorite huvi Eesti vastu, mida toetavad muuseas ka praegused kehvavõitu ajad Euroopa Liidus, ning suureneb mitmete Euroopa Liiduga seotud finantside kättesaadavus.

Vähenev tööpuudus ja kasvavad sissetulekud on muutnud elanike tarbimise majanduskasvu jaoks oluliselt tähtsamaks. Kahtlematult on tarbimist ergutanud alanenud intressid ning suurenenud laenuvõimalused, viimase juures pole vähetähtis palkade kasv.

Praeguseks on keskmine sissetulek jõudnud tasemele, mis võimaldab lisaks hädavajalikele toidu- ja eluasemekuludele tarbida ka muid kaupu ja teenuseid. Kuigi keskmine Eesti tarbija on jäänud endiselt suhteliselt hinnatundlikuks, on siiski hakatud varasemast enam pöörama tähelepanu tarbitavate kaupade ja teenuste kvaliteedile. See aga on suurendanud kodumaiste tootjate konkurentsivõimet ning pidurdanud impordi kasvu. Ka on sissetulekute kasv suurendamas märgatavalt mitmesuguste teenuste tarbimist, siin on aga valdavalt tegutsejateks kohalikud ettevõtjad.

USA ja Euroopa Liidu oodatav kosumine võib Eesti majandust hakata tasapisi toetama alles selle aasta teises pooles. Senini on kasvuallikaks eelkõige majanduse ja tootmise restruktureerimisest ning struktuurireformidest tulenev positiivne efekt, mis suurendab majanduse efektiivsust ja konkurentsivõimet, ning küllaltki soodne monetaarkeskkond (nõrk euro ja madalad intressid).

Samas kui ettevõtete tasandil võib endiselt oodata suuremaid või väiksemaid ebaõnnestumisi, pole hetkel näha täiesti lootusetuid majandussektoreid või suuremaid ohtusid üldisele majandusarengule.