Streimann ütles, et järgmine kõnelustevoor on tõenäoliselt kas 21. või 22. märtsil ja siis tuleb arutusele korraga neli peatükki, mis Eesti delegatsioon loodab ka sulgeda.
Järgmisena võivad aprilli lõpul toimuval läbirääkimisvoorus kõne alla tulla energeetika, regionaalpoliitika ja maksude peatükid või siis mõni neist. Streimann avaldas arvamust, et vähemalt energeetika peatükiga peaks seal asjad ühele poole saama.
Mis puutub maksupeatükki, siis sellest on seni Streimanni sõnul juttu olnud üldiselt ja detailidesse pole laskutud. Eesti maksuseaduste vastuolust Euroopa Liidu riikide omadega kohal olnud tema väitel ei rääkinud. Kauplemist piimatootmise kvootidega sellega seoses tema sõnul ei toimu. ?Oleme esitanud oma seisukohad ja palju mõistmist kohanud, piimakarja me tõenäoliselt vähendama ei pea,? rääkis ta.
Streimann kinnitas, et maksupeatükk on kõne all tervikuna ja mingeid uusi juhiseid läbirääkijad saanud ei ole ka näiteks maksuvaba kaubanduse osas laevadel. Samuti on koos Läti ja Leeduga päevakorral tubakaaktsiisi küsimus, lisas ta.
Äsja Varssavist Luksemburgi grupi pealäbirääkijate nõupidamiselt naasnud Streimann ütles, et seal jäi kõlama seisukoht, et riikidel peaks pärast liitumist olema tagatud võrdsed konkurentsitingimused ja nende rahaline seis ei tohiks halveneda. ?Kuna eri riikides on olukord väga erinev, siis on üldine seisukoht, et kõigi uute liikmesriikide finantsseis peab paranema ja kellelgi ei tohi see halveneda,? selgitas ta, tuues näiteks Sloveenia, kus valitsus praegu tugevasti oma põllumajandust toetab.