Lihasõda jõudis Riigikogu komisjoni

Oma soovi läbisurumiseks on tööstused alustanud lobi-tööd Riigikogu maaelukomisjonis.

Eile kohtusid seitsme lihaliidust lahku löönud tööstuse esindajad Riigikogu maaelukomisjoni liikmetega, arutamaks lihamassi sisseveo keelustamist ja sellel toorainel põhinevate vorstide erimärgistamist. Teiste hulgas on maaelukomisjoni liige ka aastaid põllumeeste õiguste ja sealihatollide eest võidelnud Urmas Laht.

Riigikogu maaelukomisjonile ja põllumajandusminister Jaanus Marrandile adresseeritud kirjas kirjutavad lihatööstused, et kui ei lahendata lihakondimassiga seonduvaid küsimusi enne järgmise aasta algust, mil hakkavad nagunii kehtima ELi sellekohased direktiivid, võib Eesti muutuda Euroopa lihaturu prügikastiks ja Eesti loomakasvatajatel on raske oma toodangut kasumlikult realiseerida.

Valga lihatööstuse direktor Elmut Paavel ütles, et kondilihamassi sissevedu Eestisse tuleks keelata, sest ELis on selle riikidevaheline vedu keelatud, samuti luba seda sisse vedada Läti ja Leedu. ?Miks peaks Eesti endale tootmisjäätmeid sisse vedama,? ütles Paavel. ?Lihapuudust ei ole ju kuskil maailmas, me võiksime selle asemel korralikku liha siia tuua.?

Lihaliidu ehk kanamassi suhtes liberaalsema poole juhatuse esimees Kalev Villem ütles, et Riigikogu tasandile on jõudnud tegelikult küsimus, kuidas kaitsta põllumeest. ?Kui me nüüd keelame ära kanamassi kasutamise, siis ega ikkagi ei hakata vorsti puhtast lihast tegema, sest selline vorst oleks nii kallis, et seda ei jõuaks tarbija osta,? rääkis Villem. ?Kanamassi asemele pandaks vorsti sisse siis kamarat või soja, kuid mille poolest need komponendid kanamassist paremad on??

Maaelukomisjoni liige Urmas Laht ütles, et komisjon ei saa keelata ühe või teise toote sissevedamist, küll aga peab tarbija teadma, mida ta ostab. ?Praegu toimub tarbija jäme petmine, sest osa lihatööstusi ei märgi toodangule selle tegelikku koostist,? ütles Laht. ?Põllumajandusministeerium peab kiiremas korras välja töötama määrused, mille alusel saab toodete märgistamise ümber korraldada.?

Laht sõnas, et maaelukomisjon ootab juba kuu aja pärast tagasisidet põllumajandusministeeriumist, kuidas on lahenenud vorstide märgistamisega seonduvad küsimused.

Põllumajandusministeeriumi veterinaaria- ja toiduosakonna juhataja Hendrik Kuusk ütles, et niisama lihtsalt ei saa mingi toote sissevedu ära keelata, vaid peab ikkagi olema argumenteeritud põhjus. ?WTO liikmena ei saa Eesti enam lihtsalt keelde peale panna,? sõnas Kuusk. ?Konkreetset põhjust aga kanamassi impordi keelustamiseks pole ? täna tuuakse seda toorainet peamiselt Skandinaaviast, kus ta on hea kvaliteediga.?

Kuuse sõnul on siiski põllumajandusministeeriumis valminud esialgne variant määrusest, kuidas muuta toiduainete märgistamist nii, et edaspidi näidatakse keeduvorsti etiketil toote lihasisaldus protsentides, kusjuures lihamassi ei loeta lihaks.

Lihatöösturid on turuvõitluses jagunenud kahte leeri ? ühed pooldavad seda, et vorsti saaks jätkuvalt teha odavast kanalihamassist, teine leer on deklareerinud, et nemad kanalihamassi oma toodangus ei kasuta. Kanaliha kasutavad toodangus sellised ettevõtted nagu Rakvere lihakombinaat, Tallegg ja Wõro Kommerts ehk firmad, kes on viimaste aastatega turuosa suurendanud ja kellel on ette näidata väga head majandustulemused. Ettevõtetel, kes endi kinnitusel kanaliha ei kasuta, on viimastel aastatel tootmismahud vähenenud.