Maasoojuspumbad tekitavad küsimusi

Juba mitmendas lehes kiidate maasoojuspumpasid (vt ÄP 25.03 ?Tallinna Sadam valis maasoojuse?). Idee iseenesest on hea ja see, et ainult 1/3 tuleb panustada elektrienergiana, samuti ahvatlev. Suur investeerimisvajadus paneb aga mõtlema ja tõstatab mitmeid küsimusi.

Kui panga esindaja väidab, et kulutus soojuspumpa tasub ennast ära, siis tasub küsida, kellele? Arvestades suurt finantseerimisvajadust ja laenuperioodi pikkust, on maasoojuspumpade levik heaks väljundiks pankadele, kelle ROA (varade tootlikkus) pole heade investeerimisprojektide puudumise tõttu viimastel aastatel just kiita.

Üle tuleks vaadata ka tasuvusperiood. Lihtsad arvutused investeeringu suuruse ja kokkuhoiu vahel näitavad, et alla 10?13 aasta maasoojuspump ennast tasa ei teeni. Need on lihtsad arvutused, liites laenuprotsendid ja tehes diskonteeritud rahavoogude põhjal uued arvestused, kujuneb tasuvusperiood tunduvalt pi-kemaks.

Tallinna Sadam teeb investeeringu küll oma vahenditest, kuid millised on siinkohal alternatiivtulud e saamata jäävad tulud, kui antud investeering teha kuhugi mujale. Huvitav oleks näha ka antud juhul Tallinna Sadama investeerimisprojekti alternatiivi kalkulatsioone.

Kuna alla 10 aasta tasuvus naljalt ei kujune, siis tu-leks uurida kindlasti ka paigaldatava tehnika kestvust.

Väidetavalt kestab maasoojuspump 20 aastat. Kui pikk on aga maasoojuspumbale ja selle osadele antav garantii? Millised on hoolduskulud? Kui kiiresti kõrvaldatakse tekkivad probleemid? Nõudluse järsul kasvamisel on alati oht, et pakkujad ei suuda mingi perioodi vältel tagada kvaliteetset teenust.

Kindlasti on meie maasoojuspumpade müüjad ettevõtlikud ja tegusad ettevõtted, kuid kas lühike tegutsemiskogemus ei tekita ostjatele lisariske.

Isiklikult tunnen üht maasoojuspumba omanikku, kes sel talvel oma vastvalminud majas +8 °C ?nautis?, kuna antud oludes oleks olnud vaja pikemaid maasiseseid soojakanaleid. Terve talve on ta kütnud elektriga ja ees ootab investeering majaesise sillutise ning osa maja lammutamisse, selleks et vajaliku pikkusega soojakanalid saaksid paigutatud. Müüjapoolne ?pisieksimus? on seega põhjustanud suuri ebameeldivusi ja nõuab lisainvesteeringuid ehitusse.

Kuna iga inimene ja olukord on unikaalne, siis eelkõige tuleks igaühel endal hinnata oma vajadusi ja võimalusi, kaaluda alternatiive ning alles seejärel valida endale sobivaim küttesüsteem. Selleks võib olla nii maaküte, kaugküte, elektriküte või mõni muu, kõik sõltuvalt konkreetsest olukorrast.