• OMX Baltic−0,36%302,02
  • OMX Riga−0,17%867,93
  • OMX Tallinn−0,15%1 986,21
  • OMX Vilnius0,94%1 206,88
  • S&P 500−0,07%5 659,91
  • DOW 30−0,29%41 249,38
  • Nasdaq 0,00%17 928,92
  • FTSE 1000,44%8 592,49
  • Nikkei 2250,38%37 644,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%90,4
  • OMX Baltic−0,36%302,02
  • OMX Riga−0,17%867,93
  • OMX Tallinn−0,15%1 986,21
  • OMX Vilnius0,94%1 206,88
  • S&P 500−0,07%5 659,91
  • DOW 30−0,29%41 249,38
  • Nasdaq 0,00%17 928,92
  • FTSE 1000,44%8 592,49
  • Nikkei 2250,38%37 644,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%90,4
  • 01.04.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kvartaliga kaubeldi Tallinna börsil 1,5 mld krooni eest

Aasta esimene kvartal möödus Tallinna börsil tunduvalt vilkamalt ja investoritele tulusamalt kui möödunud aastal. Tehingute arv kasvas esimeses kvartalis ligi kümnendiku, ulatudes 7783ni. Kauplemiskäive kasvas aga koguni üle 50 ning küündis 1,47 mld kroonini.
Käibe kasvu taga oli suurenenud välismaine ostuhuvi Ida-Euroopa ning sealt edasi ka kohaliku väärtpaberituru aktsiate vastu. See oli ka üks peamisi tegureid, mis aitas lisaks korralikele majandustulemustele enamikul väärtpaberitel jõuda kvartali jooksul uute kõrgemate hinnatasemeteni. Ainult kaks Tallinna börsi viieteistkümnest väärtpaberist jäid kvartali lõikes miinusesse. Kuid needki vaid marginaalselt.
Kõige enam ehk 4,4 odavnes esimese kvartali jooksul Tallinna Kaubamaja aktsia. Põhjuseks nii aasta alguses toimunud kaubanduskontserni juhatuse liikme ootamatu lahkumine kui ka mõningal määral möödunud aasta lõpu kehvapoolsed majandustulemused.
Märtsi keskel reageeris Tallinna Kaubamaja aktsia küll jõuliselt 10 krooni suurusele dividendimakse ettepanekule, kuid pidurid pani tõusule investeerimisfond BRF, kes kasutas positiivset uudist ära kaubanduskontsernis oma osaluse kahandamiseks. Kaks viimast faktorit tõstsid Tallinna Kaubamaja aktsiate kvartalikäibe 30 mln kroonini, samas kui pool kuud enne kvartali lõppu oli kaubeldud aktsiatega kõigest 5 mln krooni eest.
Tegelikult tegi Tallinna Kaubamaja aktsia langusele ära pika puuga XXL.EE, kes teatas jaanuari keskel oma maksejõuetusest, kuid jättis ka 22. veebruaril börsiga hüvasti. Vähem kui kahe kuuga jõudis aktsia odavneda 2,65 kroonilt 20 sendini ehk 92.
Vaikselt, kuid järjekindlalt kerkis kvartaliga kõige enam ehk ligi 40 Rakvere Lihakombinaadi aktsia. Põhjuseks 2001. aasta tugev majanduslik edasiarenemine. Lihatootja puhaskasum hüppas aastaga 1,2 mln kroonilt 65 mln kroonini ning käive küündis 1,07 mld kroonini ehk 20 kõrgema numbrini kui aastal 2000.
Rakvere tugevate tulemuste taga oli suuresti seakasvatuse Ekseko tegevuse efektiivseks muutumine. Osade konkurentide arvates läks Rakverel hästi ka seetõttu, et ettevõtte kasutab oma vorstide valmistamiseks odavat kanalihamassi.
See on aga delikaatne teema, mis on Eesti Lihaliidus tekitanud viimasel ajal suure sisesõja. Senini on Rakvere Lihakombinaat ja ta aktsia olnud veel võitjate poolel.
Rakvere Lihakombinaadi aktsia tõusust ei jäänud palju maha Merko Ehituse aktsia, mis kosus kvartaliga 37.
Ka temale andis peamise tõuke möödunud aasta väga hea puhaskasumi number, mis sundis investeerimispanka Suprema tõstma aktsia hinnasihti 49 kroonilt 67 kroonini.
Lisaks headele majandustulemustele on turuosaliste sõnul aktsial aidanud tõusta ka välismaine ostuhuvi, mis senini puudutas eelkõige vaid kohaliku turu esikolmikut ? Hansapanka, Eesti Telekomi ja Normat.
Kui kõikidest börsiettevõtete väärtpaberitest kuulub kohalikule kapitalile 36,1, siis Merko Ehituse puhul ulatub see number veel 82,4ni.
Üle 80 ulatuses väliskapitalile kuuluv Norma aktsia tegi kvartaliga läbi 32 tõusu. Tegelikult oli tal see tõus täis juba 25. veebruariks ehk päevaks, mil Tallinna börsil läks kauplemine üle HEXi kauplemissüsteemile. Järgnev kuu aktsiahinnale kokkuvõttes lisa ei toonud.
Ka Normat vedas üles korraliku 6kroonise dividendi maksmise ettepanek, mis sai teoks tänu möödunud aasta tugevale puhaskasumile.
Kuigi Normalt on oodatud juba mõnda aega kasumimarginaalide märgatavat alanemist, on langus olnud seni küllalt vaikne. Peale selle on erinevalt paljude hirmudest jätkanud ettevõtte ka korraliku dividendi maksmist ja suurendanud oma usaldatavust seeläbi, et tõstnud märkimisväärselt läänesuunalise käibe osakaalu.
Enamik Tallinna börsi kvartalikäibest tehti Hansapanga aktsiatega. Täpsemalt 1,03 mld krooni, mis on koguni üle kahe korra enam möödunud aasta sama perioodi näitajast. Kuid eks Hansapank ole ka esimene ettevõte, mis kaugemalt siiapoole kiikavale investorile silma jääb.
Seetõttu saigi võrreldes teiste Ida- ja Kesk-Euroopa pangandussektori aktsiatega alahinnatud Hansapanga aktsia taas üle pika aja märksa suurema tähelepanu osaliseks ning tõusis lisaks tugevale käibele kvartaliga 30 võrra.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele