Riesling ? värske, erk ja happeline

Saksa päritolu viinamarjasort Riesling võistleb koos Chardonnay?ga parima valge marja tiitlile maailmas.

Ajalooürikud on Rieslingut maininud juba 14. sajandil, kui seda kasvatati Rheini ja Moseli jõgede orgudes. Tänapäeval võime seda marja leida maailma eri paigust. Peale Saksa tippveinide on eriti kuulsad Alsace?i, Austria, Kalifornia, Austraalia, Uus-Meremaa ning Lõuna-Aafrika veinid. Nagu ikka on heal lapsel erinevaid nimesid, nii kohtame ka Saksamaal marjasorte nimega Rheinriesling või Johannisberg Riesling. Mujal leiame Rieslingu vähemväärtuslikke variatsioone ? Welschrieling, Olaszriesling või Riesling Italico. Rieslingu ja Silvaneri ristamine on andnud ka Saksamaa kõige laiema levikuga marja ? Müller-Thurgau.

Rieslingust valmistatud veinid võivad olla väga erinevad, sest ta on väga tundlik pinnase ja kliima suhtes, kuid üks ühine omadus seob neid kõiki ? suhteliselt kõrge happesus.

Sobiv serveerida 10?12 kraadi juures. Poehind 83 krooni piires.

Riesling ?Hugel? 1999 Alsace ? Strasbourgi ja Mulhouse?i linnade vahel asetsev 110 km pikkune kitsas maariba, mis on läbi aegade olnud sõdade tallermaaks ja kuulunud küll Prantsusmaa, siis Saksamaa ja nüüd jälle Prantsusmaa koosseisu. Sellest tingituna leiame siit saksa viinamarjadest prantsuspärased veinid. Viinamarjakasvatust on selles piirkonnas viljeletud üle 2000 aasta ja paljud põlised perekonnad nagu Hugel arvutavad oma ajalugu 15. sajandist.

Noor, kahvatukollakas rohelise helgiga vein. Aroomis leiame kevadisi lilli, puuvilja ja õuna. Vein vajab avanemiseks veidi aega ? siis lisandub virsikut ja teisi tsitruselisi. Keskmise täidlusega, hästi puuviljaline elav vein. Rieslingule omast petrooli maitset on vaid põgusalt tunda, see lisandub aastatega. Praegu on ülekaalus tsitruselised toonid.

Sobib hästi aperitiiviks, samuti mereandide, tigude, grillitud, marineeritud või kastmes jõe- ja merekalaga, sushi, sashmi ning kanaga kastmes. Serveerida vahemikus 10?12 kraadi. Poehind 220 krooni piires.