EPL: Eesti lõikab euroliidust kasu

?Eesti orienteeriv makse ELi eelarvesse oleks esialgsete kalkulatsioonide järgi umbes 1,1 miljardit krooni aastas,? ütles Mändmets Eesti Päevalehele.

Ta lisas, et samas on Eestil võimalik saada põllumajandustoetusi igal aastal vähemalt sama palju.

?Juhul, kui toetustest rääkides nimetatakse palju väiksemaid summasid, jäävad tavaliselt mainimata otsetoetused suurusjärgus 700 miljonit krooni,? märkis Mändmets.

Mändmetsa sõnul makstakse need Eestile välja alles 2005. aastal, seega kaetakse kulud tagantjärele. ?Lisaks on meil võimalik saada struktuurivahendeid kuni 3,5 miljardit krooni aastas,? lisas ta. ?Seega ? vähemalt Eesti puhul ei saa rääkida netomaksetest ELi eelarvesse.?

Asekantsleri sõnul ei kehti Eesti kohta väited, et ELi uute liikmete kulud ületavad tulusid.

?Esiteks põhinevad sellised materjalid teiste, paljude parameetrite poolest Eestist oluliselt erinevate kandidaatriikide kohta tehtud tähelepanekutel ja nende üldistamine viiks täiesti valele teele,? ütles Mändmets.