Populismist paraku kõhtu täis ei saa

Eestis tehakse lobby. Ja isegi nii tõsiselt, et esmapilgul jääb mulje, nagu toodaks enamik Eesti lihatööstuse ettevõtteid vorste teab millest! Tarbijad aga söövad neid vaid tänu teadmatusele, sest ettevõtted ei informeeri neid toote sisust. Õuduslugusid vorstides sisalduvast kanalihamassist teavad vist isegi juba väikesed lapsed, rääkimata täiskasvanutest.

Selline tarbijaid alahindav mõttekäik tundub uskumatu. Seda enam, et konjunktuuriinstituudi andmetel hindab 83% tarbijatest lihatooteid vähemalt heaks. Pretensioone pole ka tarbijakaitseametil ega ka veterinaar- ja toiduametil. Ootamatult on tarbijate eest muretsema hakanud äriettevõtted, kelle peaeesmärk on kasum.

Eestis on vorste toodetud pikka aega ja ilmselt toodetakse ka edaspidi. Vaadates osade lihatööstusettevõtete populistlikke avaldusi ja tegevust,tekib küsimus ? miks avastasid nad enda jaoks linnulihamassi problemaatika just praegu ?

Loomulikult ei saa eitada, et tarbijate huvide eest seismine on alati teretulnud ja vajalik. Lihaliidus on antud teemal pidevalt erinevaid diskussioone peetud ja kindlasti peetakse ka edaspidi. Ometi ei saa nõustuda sellega, kui osad ettevõtted hakkavad teisi lihatööstuses tegutsejaid süüdistama tarbijate petmises ja samas on neil endil sellega väidetavalt probleeme olnud!

Mõne lihatööstusettevõtte väide, nagu oleks puhtast lihast vorstide tootmine auasi, on igati tervitatav. Seda võib nimetada kuidas iganes, ainult selle suitsuvorsti ehk ?auasja? hind on 120?140 krooni kilo. Vaadates Eestis olevat töötute hulka, sotsiaalset ebavõrdsust ja keskmist palka, mis on ligi 5800 krooni, pole eriti kindel, et paljud seda ?auasja ? endale lubada saavad. Kui keegi tahab öelda, et keeduvorsti peaks hakkama tegema ainult puhtast lihast, siis see on võimalik. Ainult siis ei oleks vorstikilo hinnaklass mitte 40?50 krooni, vaid üle saja. Kas mitte seda ei saaks hoopis tarbijate petmisena klassifitseerida, sest inimestelt võetakse vabadus valida erineva hinnaklassiga toodete vahel?

On ju igaühele selge, et kui puhtast lihast tehtud vorsti kilo hind erineb keeduvorsti kilost kaks ja pool korda, siis kasutatakse lisaks lihale ka teisi komponente! See pole ju mingi saladus, et vorstitööstuses lihamassi kasutatakse!

Paljudele meist meeldib kanda Giorgio Armani või Hugo Bossi rõivaid. Ometi on rohkem neid inimesi, kes kannavad Baltmani kaubamärgiga varustatud riideid. Tahes-tahtmata kaalume, milline on hinna ja kvaliteedi suhe, millised on meie võimalused ja vajadused ning valime sellest lähtuvalt endale sobivad rõivad. Kel rahakott lubab, võtab Armani või Bossi, kuid mitte enamik meist.

Baltmani rõivad on samuti kvaliteetsed ja igati head. Nii on ka vorstiga. Mõni armastab keeduvorsti, teine poolsuitsu- ja kolmas täissuitsuvorsti. Ärgem arvakem, et tarbija on loll ja ostab halva maitsega toodangut! Või püüab keegi siiski vastupidist väita?

Alusetuks võib pidada ka lihaliidust lahkunud ettevõtete väidet, et linnulihamassi impordi keelustamisega saaks talunik kõvasti rohkem toota.

Eelmisel aastal toodeti Eestis ligi 50 000 tonni vorsti. Eestisse toodi möödunud aastal 8600 tonni kondita liha. Sellest moodustas linnuliha 3758, sealiha 3389 ja muud 1489 tonni. Linnuliha impordist moodustas lihamass suurema osa, sea- jm liha osas aga ainult mõned protsendid.

Seega toodi Eestisse möödunud aastal 4000?4500 tonni lihamassi. Sellest kasutas Tallegg 1800?1900 tonni. Järelikult jäi teistele tööstustele 2000?2500 tonni, mis moodustab kogu vorstitoodangust ligi 5%. Nagu näha, on tegemist kaduvväikse protsendiga ning mingist lihamassi epideemilisest kasutamisest ei saa juttugi olla.

Niisiis ? mida püüavad osad lihatööstusettevõtted oma populistlike avaldustega öelda?

Autor: Peeter Grigorjev