Jalgratastel või autoga Karula kanti

Matka on sobiv alustada Valgast. Võru maantee kulgeb vahetult piki Läti piiri, Lüllemäe teeristilt tuleb vasakule pöörata. Teele jääb hea suplus- ja laagripaik Rautina järve kaldal, veidi vasakul asuvad Kaagjärve Alamõisa ja Mäemõisa hooned 19. sajandist, varsti jääb teest vasakule kitsas kaitsealune Pikkjärv. Karula mõisast on säilinud omapärane mõisavalitseja maja, kuivati, tall-tõllakuur, park ja kabel, läheduses asub mitmekülgsete puhkevõimalustega Nakatu talu. Naabruses pakub kehakarastust teeäärne Tollari järv.

Karula valla keskuses Lüllemäel on suure 15. sajandist pärineva kodakiriku varemed ja kena väike maakividest kirik, paiga kultuuri ja ajalugu tutvustab kahe kilomeetri pikkune külarada. Siin algab rahvuspark.

Lüllemäe bussipeatuse juures algab kuue kilomeetri pikkune infotahvlitega tähistatud Tornimäe matkarada, mis läbib Köstrijärve, Ararati mäe, laudtee külma Raudjärve kaldal, 5.?9. sajandi linnamäe ja piirkonna kõrgeima punkti Tornimäe (137 m üle merepinna). Rebasemõisast edasi sõites jääb ilusaid kohti ja huviväärsusi igas suunas ja igaüks peab valiku ise tegema. Teest vasakule jääb kaunis Õdri metsajärv hea suplus- ja piknikupaigaga, paremale keerates jõuate aga Võrumaale Mähkli külla.

Siin paikneb Kaika kandi üheksat talu ühendava looduslähedast eluviisi tutvustava Metsamoori Perepargi süda. Saate külastada haldjatemaad, kaanide kasvandust, mesindusmuuseumi, nautida ürdi-, mee- või suitsusauna, puhata vanas aidas või kanajalgadel majakeses, maitsta püstkojas lõkkerooga ja taimeteed, küpsetada ise koduleiba ja süüa talutoitu. Metsamoor selgitab huvilistele looduse mõistatusi, tutvustab ravimtaimi ja rahvalikku ravitsemist.

Kaika küla ümbruses laiub maalilist vaatepilti pakkuv kuppelmaastik, Kaika mäel on vana koolimaja ja kalmistu laguneva puukirikuga. Elamuslikud teed kulgevad ka Antslasse ja Litsmetsa, kuid matka jätkamiseks keerame lõunasse, Mõniste poole. Teest vasakule metsa jäävad kenad Saarjärved, veidi kaugemal paremal laiub suur Ähijärv, mille avaral idakaldal asub Karula rahvuspargi külastuskeskus. Siin on parki tutvustav püsinäitus, saab osta matkaradade skeeme ja rahvuspargi kaarte, samuti on siin külalistemaja, laagriplats, kiigemägi ja supluskoht. Lähiümbrust tutvustab tähistatud Ähijärve teerada (3,5 km) ? see viib kõrgele männimetsaga kaetud põhjakaldale, kus on samuti laagriplats ja puhkemaja. Ähijärvest lõuna pool kulgev nelja kilomeetri pikkune Perajärve metsarada tutvustab erinevaid metsatüüpe, Lossimäel on vaatetorn. Siit kirde ja kagu poole jäävad soised Pehme- ja Ubajärv.

Kui veel aega ja tahtmist jätkub, on sobiv põigata suhteliselt vähe tuntud nn jõgedemaale, mis asub Valga?Võru maantee ja Läti piiri vahel. Kuutsis väärib külastamist huvitav Mõniste talumuuseum. Mõnistest Lätti (Apesse) suunduval teel Vastse-Roosas asub aga omapärane Metsavenna turismitalu. Siin elustuvad sõjajärgsete vabadusvõitlejate eluviis ja vastupanumeetodid. Saate ööbida maa-alustes punkrites, osaleda temaatilisel jalutuskäigul, sõita paadiga ja süüa metsavenna einet. Siin on ka stiilne simmaniait ja vana vesiveski, samuti võite ettetellimisel alustada kanuumatka.

Veidi lääne pool läbib Lätist algav Peetri (Melnupe) jõgi Eesti lõunapoolseima punkti Naha talu maadel, Kalkahjul on jõekaldas haruldane kolme meetri kõrgune lubjakivipaljand. Karisöödil on park, nelja ja poole meetrise ümbermõõduga põlistamm, laagriplats ja piknikumajake, siit algab seitsme kilomeetri pikkune kaunist jõeorgu tutvustav matkarada, mis läbib 15 meetri sügavuse liivakivipaljanditega kanjoni.

Valga teel Harglas on kaunis 1821. aastast pärit kirik kalmistuga, 18. saj kabel, kirikumõisa hooned, põlismänd ning Valgemäe paljand Mustjõel. Siinsetest Punda ja Niidu talust saab kanuumatkale asuda. Riigipiiriks oleva Koiva (Gauja) ääres laiuvad liigirikkad, haruldaste taimedega lammi-puisniidud, uhtlammimetsad ning männikud. Niitudel elab palju haruldasi liblika- ja mardikaliike, samuti linde, kahepaikseid ja roomajaid.

Looduskaitsealaga tutvumiseks on tähistatud 21 km pikkune Taheva jalgrattarada, mis algab Tsirgumäelt, Taheva mõisapargist. 1908. aastast pärinevas mõisahoones on lastesanatoorium ja toitlustustust pakkuv matkamaja, kust saab ka jalgrattaid laenutada. Suures pargis on telkimisplats, orienteerumisrajad, jääkelder ja kivilabürint. Puhkekohad on rajatud Tellingumäele, Kõrgepervele, Koiva jõekääru ja Alumati järve kaldale. Laanemetsast kirde pool metsade keskel asub suur ja kalarikas Aheru järv koos laagriplatsiga.

Autor: Jaan Masing