Täna toimus Brüsselis kuueteistkümnes Eesti ja Euroopa Liidu liitumisläbirääkimiste voor delegatsioonide tegevjuhtide tasemel.
Eesti delegatsiooni juhtis välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann ning Euroopa Liidu delegatsiooni eesistuja Hispaania suursaadik Francisco Javier
Conde de Saro.
Kohtumisel oli arutluse all 3 peatükki: regionaalpoliitika, finants- ja
eelarvesätted ning institutsioonid, millest viimane avati läbirääkimisteks.
Mõlemad pooled märkisid kohtumisel, et läbirääkimised toimuvad vastavalt teekaardile, kuna päevakorras olevate peatükkide arutamine oli kavandatud Hispaania eesistumisajale. Kuigi Eesti ei soostunud Euroopa Liidu ettepanekuga sulgeda esialgselt regionaalpoliitika ja institutsioonide peatükk, avaldasid pooled lootust, et mõned neist keerulistest peatükkidest õnnestub siiski Hispaania eesistumise ajal kinni panna.
Regionaalpoliitika peatükis palus Eesti Euroopa Liidult selgitusi mitmete tehniliste üksikasjade kohta, eelkõige toetuste suuruse arvutamise metodoloogia kohta. Esialgse hinnangu alusel on Euroopa Liidu pakkumine Eesti taotlustega kooskõlas. Siiski eeldab Eesti paindlikumat lähenemist kandidaatriikidele, mis võtaks toetusse arvutamisel arvesse iga riigi eripärasid.
Finants- ja eelarvesätete peatükis on eelkõige arutluse all võimalused, kuidas Eesti hakkab tegema sissemakseid ELi eelarvesse. Eesti soov on viia sissemaksed nõutava tasemeni järk-järguliselt. Kuna finants- ja eelarvesätete peatükk on tihedalt seotud teiste rahastamisküsimusi puudutavate peatükkidega, suletakse see tõenäoliselt viimaste hulgas.
Eesti delegatsiooni juhi Alar Streimanni sõnul lähtub Eesti liitumise rahastamisküsimuste arutamisel põhimõttest, et Eesti rahaline olukord peab Euroopa Liiduga liitumise järel märgatavalt paranema.
Institutsioonide peatükis on Eesti seisukohal, et iga uus liikmesriik saab olla aktiivne ühenduse liige üksnes sel juhul, kui talle on Euroopa Liidu institutsioonides tagatud vajalik esindatuse tase. Eesti pool analüüsib Euroopa Liidu ühispositsiooni ning peatüki juurde pöördutakse tagasi sobival ajal.
Institutsioonide peatüki puhul on oluline ka see, kuidas kulgeb Nizza leppe ratifitseerimine liikmesriikides.
Järgmine läbirääkimiste voor toimub ministrite tasemel käesoleva aasta juunis.