Linnad hoogustavad elamuehitust

?Kõik, kes tahtsid ja said, on oma korterid erastanud,? räägib Pärnu linna elamumajanduse spetsialist Liivi Vaidla. Pärnu linna valduses on 256 korterit, millest enamus asub planeeringu järgi erastamisele mittekuuluvates majades. Korterisaamise taotluse on Pärnus esitanud 195 omandireformi käigus tagastatud maja üürnikku.

Vaidla selgitab, et tühjalt seisvaid kortereid ei ole, tulekahju või muu õnnetuse läbi peavarjust ilmajäänutega tegeleb sotsiaalhoolekande osakond. Munitsipaalelamispinna taotlejatest pole Vaidla hinnangul umbes 30 väikeste sissetulekute tõttu võimalik eluasemelaenu võtta. ?Ühel kümnendikul on see aga maailmavaateline probleem - nad nõuavad korterit, mida saaks erastada, põhimõttel, et kui teised said, siis miks nemad ei peaks saama.?

Tartu linnavalitsuse eluruumide teenistuse juhataja Mait Raig ütleb, et munitsipaalelamufondi kuulub hetkel veidi üle 800 korteri. Üürile antakse ainult sotsiaalpindu, nende järjekorras on umbes 200 inimest. ?Müüme, erastame ja tagastame,? kirjeldab Raig eraldiasuvate linnakorteritega toimuvat, sest eraldiasuvate pindadega ei ole tema sõnul muud mõistlikku peale hakata.

Iga enampakkumine toob kohale saalitäie rahvast ning tihti müüakse oksjoni käigus ära kõik sellele tulnud korterid. Olenevalt objektist konkureerib enampakkumisel ühele korterile kuni 10 tahtjat.

Tallinna linna elamumajandusameti elamuosakonna juhataja Priit Pärtelpoeg toob välja, et Tallinna linnale kuulub vaid 3,5 kogu Tallinna elamufondist. Praegu on 784 linnalt elupinda üürivat peret kommunaalteenuste eest võlgu rohkem kui kolm kuud. Kui paljud korterid on omavoliliselt asustatud, ei oska Pärtelpoeg öelda, sest vastav statistika puudub. Asukad tulevat tema sõnul päevavalgele alles siis, kui kirjade järgi tühi korter kellelegi välja otsustatakse üürida ja inimene kohale läheb.

Et enamik linnale kuuluvatest pindadest väga halvas seisukorras on, ei ole Pärtelpoeg nõus. ?Mina ei oleks nii kriitiline,? selgitab elamuosakonna juhataja, nimetades linna poolt renoveeritud või just valmivates elumajades valitsevat olukorda esmaklassiliseks. Samas tunnistab Pärtelpoeg, et enamasti ootavad tühjad elamispinnad õigeid üürnikke mitu kuud, kuna enne seal elama hakkamist on neid ruume tarvis põhjalikult remontida, mis aga eeldab, et uuel üürnikul on selleks raha, tahtmist ja võimalus remontimise ajal kusagil mujal elada. Eraldiasuvate munitsipaalpindade renoveerimisega Tallinna linn ei tegele ja ei hakka tegelema. Pärtelpoeg ütleb, et üürivõlglasi ja omavoliliselt tekkinud elanikke tõstavad kohtu kaudu välja linnaosade valitsused, korteri vabastamine võtab aega vähemalt kolm kuud.

Põhja-Tallinna Valitsuse pressiesindaja Toomas Raag vahendab linnaosa vanemat Enno Tamme, öeldes, et Põhja-Tallinn on võtnud suuna üürivõlglaste karmiks karistamiseks ja linnale kuuluvatelt pindadelt väljatõstmiseks. Vabanevad pinnad on otsustatud anda sundüürnikele. Olukorda, kus ühes Põhja-Tallinnale kuuluvas korteris Laevastiku 14 elab üürnik juba üle kuue aasta maksumaksjat varastades, ei oska Raag põhjendada. ?Väljatõstmisel lähtume me seadusest ja keegi on alati esimene ja keegi viimane,? selgitab Raag ning pakub, et konkreetse juhtumi puhul on tegu eelmiste linnavalitsuste möödalaskmisega.

Samal teemal: www.tallinn.ee