Palju on kirjutatud illegaalsest kütusemüügist Kagu-Eestis, nentides, et müüjad pääsevad karistusest. Väidetavalt leiab probleem lahenduse 1. juulil jõustuva tolliseadustikuga.
Selle seadustikuga kütuseaktsiisi seadusesse tehtavate muudatuste kohaselt võib aktsiisivabalt Eestisse tuua 10 liitrit mootorikütust ja 5 liitrit mootoriõli ööpäevas. Maksuvabastust ei kohaldata korduval Eestisse sissesõidul, kui reisija tegevusest ilmneb, et mootorikütust imporditakse kaubanduslikul eesmärgil. Ka näeb uus seadus ette, et maksuvabalt Eestisse toodud kütust võib kasutada vaid selles autos, milles see Eestisse toodi. Kütust ei tohi sõidukist välja võtta ega kellelegi anda, ka mitte tasuta. Selline regulatsioon tekitab küsimusi. Jääb selgusetuks, kas 10 liitrile lisaks on maksuvaba ka kütusepaagis olev kütus, nagu on praegu. Kui mitte, siis ei näe erilist põhjust rõhutamisel, et kütuse ilmsel kaubanduslikul eesmärgil Eestisse toomise puhul ei kohaldata maksuvabastust. Ainult 10 liitrit bensiini või diislikütust päevas ei saa kuidagi kaubanduslikku eesmärki täita. Keerukas on ka tõendada, et keegi on hoidnud või kellelegi andnud just maksuvabalt sissetoodud kütust.
Uute keeldude sisseviimisest ei piisa, kui puudub mehhanism nende järgimise tagamiseks. Selline mehhanism oleks tolli- või politseiametnike õigus rikkujaid karistada. See võimalus peab olema sätestatud haldusõiguserikkumiste seadustikus (HÕS). Just see on õigusakt, mille alusel võib füüsilisi isikuid halduskorras karistada. St et kütuseaktsiisi seadusesse muudatuste sisseviimisega oleks pidanud kaasnema ka HÕSi vastava karistamisvõimaluse lisamine. Tolliseadustik seda ei tee, ühtegi teist seadust ei õnnestunud samuti leida. Ilma karistust ettenägeva normita ei saa ka kedagi vastutusele võtta.
Järelikult ei too käsitletud seadusemuudatused kaasa pööret paremusele. Huvipakkuvam on hoopis küsimus, kas praegu ei ole tõesti võimalik karistada auto kütusepaagis imporditud kütuse müüjaid?
Riigikohtu kriminaalkolleegium asus hiljuti Koit Soe haldusõiguserikkumise asjas tehtud määruses seisukohale, et seadustega ei ole piiratud sõiduki kütusepaagis oleva mootorikütuse ja mootoris oleva õli kogust, mida võib Eestisse tuua. See ei tähenda, et seaduslik oleks ka sellega seotud kütuseäri. Energiaseadus nõuab, et kütusemüüjal oleks tegevusluba ja kütusel kvaliteedinõuetele vastavust tõendav dokument. Neid dokumente kõnealustel kütusemüüjatel kindlasti ette näidata pole. Karistada saaks ebaseadusliku müügi eest HÕSi § 132 alusel rahatrahviga kuni kahesaja trahviühiku ulatuses (s.o 12 000 krooni) või haldusarestiga kuni 10 ööpäeva.
Kuna karistamise alused on olemas, peab probleem peituma mujal. Varasemateski sama teemat käsitlevates artiklites (nt Sulev Olli artiklis ?Bensiini paagiimport saab uue hoo?, ÄP 30.04.) on viidatud asjaolule, et rikkumise tuvastamine ja tõendamine on komplitseeritud. Kuna uute nõuete rikkumise tuvastamine on samavõrd keerukas, pole nende kehtestamine pääsetee. Pigem seisneb probleem selles, et keegi ei ole valmis tunnistama, et ta on maksuvabalt sissetoodud kütust ostnud või sellise tehingu tegemist näinud.
Autor: Sten Lind