Jaga lugu:

Äriregistri toimik räägib Neiveltile vastu

Indrek Neivelt on kirjutanud, et ei hoidunud maksudest ja tasus oma firmalt võetud laenult intresse, äriregistri toimik seab väite kahtluse alla.

Lisaks kasumiaruandele ja rahavoogude aruandele vaikivad Neivelti firma Nõuanne intressitulust ka teised Nõuande äriregistri toimiku dokumendid.

Kui Neivelt laenuintresse maksnud ei ole, hoidus hansapankur maksudest

kõrvale.

'Rõhutan, et erisoodustusega oleks (laenu puhul - toim) siis

tegemist, kui laenult intressi ei oleks makstud,' väitis Neivelt 9. mai ÄPs.

Seaduse järgi vastutab juht, antud juhul Indrek Neivelt oma raamatupidamise õigsuse eest.

Estonian Business Schooli (EBS) professor Jaan Alver on kinnitanud, et kui Neivelt maksis OÜ-le Nõuanne intresse nagu seadus ette näeb, oleksid need pidanud kasumiaruandes ja rahavoogude aruandes kajastuma.

Samamoodi pole ridagi OÜ Nõuanne poolt teenitud intressitulust 1999. a kasumiaruandes ja intresside laekumisest ka mitte 1999. a ja 2000. a rahavoogude aruandes.

See annab aluse väiteks, et hansapankur kas eksis, kui väitis, et maksis oma

laenult intresse. Või on OÜ Nõuanne kasumiaruandes ja rahavoogude aruandes see lihtsalt kajastamata jäetud, mille puhul on tegemist audiitorite ränga eksimuse või lohakusega.

Ainus 1999. a lõpu seisuga koostatud bilansi rida, mis viitab intressidele, on viitlaekuvate intressidena märgitud 331 433 krooni. See summa peaks olema kajastatud ka 1999. a kasumiaruandes, kust seda aga ei leia. Rahavoogude aruandes see summa ka ei peegeldu.

331 433 kroonise intressi korral oleks 500 000 krooni laenamise puhul tegemist

niivõrd röövelliku summaga, et see muudaks kogu laenu mõttetuseks. 1999. aseisis nimetatud summa pealegi nõudena üleval.

Lisaks pidanuks intressitulu kajastuma kasumiaruandes ka äritulude või

finantstulude poolel. Sealt leiab 1999. a puhul eest vaid nulliderea.

Suurem osa Neivelti poolt enda firmast võetud laenust, 500 000 krooni

peegeldub ka valel bilansireal.

'Kuid peale selle (raamatupidamisseaduse - toim) on olemas ka head tavad, rahvusvaheline standard IAS, metoodika, õpikud,' loetles EBSi professor Jaan Alver. 'Need eksisteerivad juba mitukümmend aastat.'

Jaga lugu:
Hetkel kuum