Hea tulemuse tagab osaliste koostöö

Tänapäeva Eesti ehituses on küllalt valdav olukord, et igaüks ajab oma rida ? protsessi eri osalistel on erinevad lähenemisviisid resultaadi saavutamisel (omanik või arendaja contra ehitaja, arhitekt contra kommunikatsiooniinsener jms).

See tuleneb eelkõige protsessi suhtelisest reguleerimatusest üheselt käsitletavate normatiivaktide ja/või standarditega. Parima tulemuse, hoone optimaalsete investeeringute ja jooksvate kulutuste saavutamiseks peaksid eri osapooled tegema ladusat koostööd, aga ka mõistma teineteise lähtekohti lahenduste kujundamisel.

Alljärgnevalt lühikokkuvõte professor Enno Abeli poolt käsitletud teemadest Eesti Kütte- Ventilatsiooniinseneride Ühenduse korraldatud seminaril .

Üks (hoone hilisema kasutuse seisukohast) olulisemaid etappe on hoone kavandamisel nõuete adekvaatne spetsifitseerimine.

Ehitusprotsess ja projekteerimine

Ehitusprotsess koosneb hoone projekteerimisest ja üles ehitamisest. Kui hoone on valmis, siis ei ole tema olemasoluga seotud kulutused mitte lõppenud, vaid suuremal või vähemal määral (sõltuvalt hoone efektiivsusest) alles algavad ? jooksev aastane ekspluatatsioonikulu on 2?8 protsenti alginvesteeringust. Kas tendents on suurema või väiksema jooksva kulu poole, see sõltub projekteerimise algfaasis tehtud otsustest (vaata ka kõrval olevat joonist).

Projekteerimine moodustab ehituse alginvesteeringust Rootsi kogemuste põhjal ca 8?10 protsenti, Eestis jääb see pea alati alla 5 protsendi. Projekteerimise enda mahust võtab nõuete spetsifitseerimine ja süsteemide valik ca 25 protsenti ning hilisem detailiseerimine (joonised, materjalid, seadmed jms) ca 75 protsenti.

Ometi ? projekteerimise algfaasis tehtud otsustest sõltub joonisel kujutatud ekspluatatsioonikulude kõvera tõusu iseloom. Ehk fataalsed otsused tehakse, olles kulutanud ca 1 protsendi (Eesti olukorras) alginvesteeringutest.

Siin tasub mõelda projekteerimiskulude suhteliselt madalal hoidmise püüete aktuaalsuse üle ? ka siis, kui projekteerimise algfaas maksaks kaks korda rohkem, ei põhjusta see märkimisväärset alginvesteeringu tõusu. Samas, hoolikamalt teostatud kavandi puhul võib väheneda alginvesteering ise, aga kindlasti vähenevad edaspidised jooksvad kulutused hoone ekspluatatsioonile.

Kogu ehitusprotsess on seda adekvaatsem, mida selgemini ja täpsemini on spetsifitseeritud nõuded. Nõuded seab tellija (kasutades vajadusel konsultantide, projekteerijate abi), kes vastutab ka täielikult nõuete adekvaatsuse eest. Kuldse reeglina tuleb kindlasti silmas pidada, et ?nõue on täitmiseks?. See tähendab, et nõuded peavad olema loogiliselt esitatud ning sobima investeerimisvõimalustega ? ei ole mõtet nõuda liigset või lausa mittevajalikku, sest reaalsuses võib nende tagamine (näiteks tehnosüsteemidega) minna väga kulukaks. Tuleb aru anda prioriteetsetest vajadustest ning vähem tähtsatest.

Nõuete järgi teostatakse põhiprojekt (projekteerija vastutus) ning selle järgi hilisem detailiseerimine (ehitaja vastutus)

Hoonete energiakasutus

Hoonete energiakasutusest saab esile tuua kaks olulisemat momenti:

Energiavajaduse vähendamine ei tohi vähendada maja kvaliteeti ning halvendada sisekliimat.

Ressursivajadus peab olema tasakaalus energiasäästuga.

Näiteks peetakse Rootsis normaalseks järgmisi hoone energiatarbe määrasid kontorihoonete puhul:

Soojusenergia alla 60 kWh/m2 aastas

Elektrienergia alla 50 kWh/m2 aastas

Hoonete energiasäästlikkuses on oma osa mitte ainult tehnosüsteemidel, vaid ka arhitektuurilis-konstruktiivsetel kaalutlustel. Näiteks saab hoonete liigsoojusprobleeme lahendada esmalt aknaribidega ning seejärel tehnosüsteemidega.

Aprillikuus toimus Olümpia hotelli konverentsikeskuses seminar, andmaks ülevaadet hoonete sisekliima kujundamisel vajalikest momentidest.

Vajaliku sisekliima kujundamise all mõistetakse eelkõige hoone kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemidega varustatust.

Eesti Kütte-Ventilatsiooniinseneride Ühenduse poolt korraldatud seminari peaesineja oli professor Enno Abel, kes oli palju aastaid Chalmersi Tehnikaülikooli (Göteborg) kauaaegne hoonete tehnosüsteemide õppetooli professor (praegu emeriit). Enno Abelil on samuti suured kogemused ehitusprotsessi praktiliselt poolelt (tellija esindaja, projektide läbivaataja jpm).

Seminari eesmärgiks oli anda informatiivne lühiülevaade hoone sisekliimat tagavate tehnosüsteemide kavandamise/valiku seotusest hoone teiste osade (arhitektuurilised, konstruktiivsed) lahendustega ning nende kooskäsitlemise vajadusest, et kavandatav hoone saaks olema nii eesmärgipärane kui ka energia kasutamise poolest efektiivne.

Seminar oli suunatud peamiselt arhitektidele ja kinnisvara valdkonnaga seotud inimestele.

Autor: Urmas Saksakulm