Tallinn tahab investeerida teedevõrku 3 miljardit krooni

Tallinna linnavalitsus soovib viie aasta jooksul investeerida Tallinna teedesse ligi kolm miljardit krooni.

Tallinna volikogule esitatav dokument sisaldab nii lähiaastatel rajatavate teede ja liiklussõlmede loetelu kui ka võimalikke finantseerimisallikaid.

'Lähiaastate linnaeelarves nii suurt summat investeerimiseks ei ole, mistõttu sõltub programmi elluviimise edukus nii Euroopa Liidu, riigi kui ka erasektori raha kaasamisest,' ütles abilinnapea Toivo Ninnas.

Olulisemate objektidena on plaanis lõpuni ehitada Põhjaväil, mis võimaldaks Tallinna sõidukitel liigelda näiteks Õismäe ja Pirita vahel kesklinna läbimata.

Alustada on plaanis ka teise linnakeskuse liikluskoormust oluliselt vähendava suure magistraali - Järvevana teed Laagna teega ühendava Lõunaväila - ehitustöödega.

Lahenduse saab ka lasnamäelastele tuttav pudelikael - Mäekalda ristmik, mis ehitatakse välja koos Kunderi ja Gonsiori tänavate rekonstrueerimisega.

Hiljemalt aastaks 2006 on kavas täielikult rekonstrueerida ka Tartu maantee

kuni linnapiirini.

Ligi 3 miljardit krooni maksva Tallinna tänavavõrgu arengukava ellu viimiseks nähakse ette võimalused kaasata lisaks linnaeelarvele ka Euroopa Liidu liitumiseelse infrastruktuuripoliitika instrumendi ISPA, erasektori ja riigieelarvelisi finantsvahendid.

Euroopa Liidu ISPA programmilt taotletakse 2006. aastani 868 miljonit krooni.

'Vastavalt reeglitele on Euroopa Liidu ISPA programmi kaasfinantseerimise maht konkreetsele projektile kuni 75%.

Euroopa Liidu liikmesriikides on viimase kümnendi jooksul avaliku sektori suurobjektide rahastamiseks kasutatud edukalt ka era- ja avaliku sektori koostöö (public-private-partnership) põhimõtted.

PPP põhimõtte eeliseks on avaliku sektori võimalus erasektori poolt rajatud infrastruktuuri objekti kohe kasutama hakata. Samas tasub avalik sektor erasektorile selle objekti kasutamise eest osade kaupa kuni kakskümmend viis aastat kestva ajavahemiku vältel.

PPP põhimõtete alusel rahastatavateks objektideks on oma suure mahu ning olulisuse tõttu Tallinna liikluskorralduse seisukohalt sobivaimad Haabersti ristmik ning Lõunaväila kolm ehitusjärku - Filtri tee ja Sikupilli eritasandiristmikud ning Odra ja Juhkentali tänava ristmik.

Kokku kavatsetakse eeloleval neljal aastal kaasata linna teeehitusse 540 miljonit

krooni erasektori raha.

Tallinnas liigub kolmandik kogu Eesti autodest ehk pool miljonit sõidukit, linna teede kaudu teenindatakse kogu riigi üht suuremat infrastruktuuri objekti - Tallinna sadamat.

Sellest tulenevalt taotletakse pealinna tee-ehituseks raha ka riigieelarvest. Nelja aasta jooksul loodetakse riigilt saada kaasfinantseerimiseks 270 miljonit krooni, mis läheks linna piires kulgevate riigimaanteede ning sadamate juurdepääsuteede rekonstrueerimiseks.

Hetkel kuum