Kes meil keda esindab?

Katusepakkujaid võib laias laastus kahte lehte jaotada ? head ja pahad. Head katusepakkujad on näiteks kesk- ja kohalik omavalitsus (riigielu tegevkorraldus), riigikogu (seadusandja), erakonnad/parteid, liidud, ühingud, seltsid, klubid jne. Halvad katusepakkujad on välisilmelt karmi silmavaate ja käitumisega, neile vastuvaidlemine on kuuldamatu ja mõeldamatu.

Esimesed katusepakkujad esindavad põhiseaduses/-kirjas loetletud osalejaid teatud elukorralduse osas ning nad kuuluvad demokraatliku riigikorralduse juurde. Teised tulevad ise oma eesmärke/sihte täide viima, enamikul juhtudel üksnes kehajõu toel. Esimesed on vähemalt sõnades, sageli ka tegudes riiki edasiviivad, teised aga... Mõned näited. Kinnisvaraomanikel on ?katuseks? Õigusjärgsete Omanike Liit, vastaspoolel Üürnike Liit. Suurim ?katuse? valik on pensionäridel ? Pensionäride Liit, Pensionäride Ühendus ja Sotsiaaldemokraatlik Pensionäride Ühendus. Egas nooredki ilma ole. Neil on näiteks Edukate Laste Organisatsioon, vähem edukail või üldse edututel aga ei miskit.

Eesti majanduselukorralduse kohalt on aastaid puid ja maid jaganud ehk sotsiaaldialoogi pidanud kolmik ? keskvalitsus, tööandjad ja töövõtjad. Seejuures ühel on nn seaduslik mandaat olemas, teis(t)el paraku küsitavad või ainult ahtakese liikmeskonna volitused tagataskus.

Keskvalitsus juhindub otseselt Eesti Vabariigi põhiseadusest, mis teavitab, et täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele. Kirjas on samuti olulisemad ülesandevaldkonnad. Keskvalitsus on seaduslik katusepakkuja nii riigiametnikele kui teistele töötajatele riigielu üldiseimais küsimusis. Siin miskit kaksipidi mõistmist ei ole. Eestis olla 2001. aasta seisuga töötajaid ühtekokku vahemikus 614 700?725 000, kus esimene arv näitab tööga hõivatuid 15?74aastaseid, teine aga sotsiaalmaksu maksnud (ilmselt palgasaajad!) inimeste kogumit.

Tööandjaid on mitut liiki. Nt omandivormi alusel riigi-, munitsipaal- ja eraettevõtted, töötajate arvult FIEd, mikro- väike-, kesk- ja suurettevõtted. Iga hing, st ettevõte, on arvel, liikmeid püüdvaid liite/ühinguid üksjagu. Õigusliku vormi järgi oli seisuga august 2001 Eestis äriühinguid (sh välisfirmade filiaalid) ca 50 635, FIEsid kokku üle 18 000. Kokku oli registreeritud ca 68 700 ettevõtjat. Suuruseti, st töötajate arvult, jaotuvad ettevõtted nii: mikroettevõtteid (töötajaid kuni 9) 75,0, väikeettevõtteid (10?49) 20,5, keskmised ettevõtteid (50?249) 3,8 ja suurettevõtteid (üle 250 töötaja) 0,6.

Tööandjate Keskliit (ETTK) esindab 2001. a märtsi seisuga 33 suurettevõtet ja 1254 ettevõttega 30 haruliitu, seega kokku 1287 ettevõtet. Töötajaid olevat liidu ettevõtteis kokku ca 125 000. ETTK on volitatud esindama oma liikmeid suhetes seadusandliku võimu, täitevvõimu ning töövõtjate esindajatega ning kaitsma ja esindama oma liikmete huve nii Eestis kui välisriikides. Suurettevõtjate Assotsiatsioon (ESEA) esindab 23 suurettevõtjat (füüsilist isikut) + 26 suurettevõtet, st kus on 1) realiseerimise aastanetokäive üle 200 mln kr või 2) omakapital üle 60 mln kr või 3) 1000 või enam töötajat. ESEA peaeesmärk on Eesti Vabariigis soodsa ettevõtluse ja välismajanduskeskkonna arendamine.

Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) koduleheküljelt liikmes-konna arvandmeid kätte ei saanud (on kohendamisel), ent põhieesmärk on ?oma liikmeskonda kuuluvate väikeste ja keskmiste ettevõtjate toetamine, arendamine ning nende ettevõtjate huvide kaitsmine?.

Lisaks on Kaubandus-Tööstuskoda (EKTK), kus liikmesinstitutsioone ca 3200. ETTK teavitab eesmärgina ?... ettevõtluse ja kaubanduse arendamine ning oma liikmeskonna huvide esindamine ja kaitse?. Seega ühenduste põhikirjades on selgelt kirjas ? (ainult!) oma liikmeskonna huvide kaitsmine, teised jäävad huviringist välja. Ent kui palju on ühtesid, kui palju teisi?

Ametiühingud on töövõtjate esindusorganid, seda muidugi arenenud ametiühinguliikumisega riikides. Eestis aastail 1998?1999 läbiviidud sotsioloogilised küsitlused andsid ametiühingusse kuuluvuseks 10?12, kusjuures küsitleti inimesi vanuses 15?74 aastat. Eesti Ametiühingute Keskliidu III kongressi aruandes toodi ametiühinguliikmete üldarvuks 58 000 (seisuga 01.01. 2000).

Ametiühingute Keskliit (EAKL) on end sättinud kolmikkõnelusis töövõtjate eest-kostjaiks, nende huvide eest võitlejaiks, mis kirjas ka põhikirjas: ?... töötajate töö- ja sotsiaalmajanduslike õiguste kaitse ja huvide esindamine Vabariigi Valitsuse, tööandja-te ja nende ühenduste ees.?

Ent ikkagi ? kes keda esindab, kui ainuke täisvolitusega esindus on vabariigi (kesk)valitsus. Pidagem silmas, et töötajaskond on suurusjärgus 614 000, ja seda paraku mittetäielikel andmeil.

Nii esindab ETTK 125 000 töötajat, ESEA 23 suurettevõtjat + 26 suurettevõtet, EVEA esindab põhikirjaliselt vaid ettevõtjaid ning EKTK 3200 institutsiooni. Seega pole need ühendused puhtalt ettevõtete esindusorganisatsioonid, vaid segu ettevõtjaist/ettevõtteist, kuhu on kaasatud ca 4500 ettevõtet, vabariigi töötajaskonnast vast 25?35. Ent mängust väljas on nt FIEd, ent ka aktiivselt tööd otsivad töötud. Tillukest osa töötajaskonnast, 10?12, esindab ka EAKL.