• OMX Baltic0,05%308,63
  • OMX Riga−0,03%870,55
  • OMX Tallinn−0,02%2 049,44
  • OMX Vilnius−0,19%1 208,15
  • S&P 500−1,61%5 844,61
  • DOW 30−1,91%41 860,44
  • Nasdaq −1,41%18 872,64
  • FTSE 1000,06%8 786,46
  • Nikkei 225−0,8%36 999,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%90,52
  • OMX Baltic0,05%308,63
  • OMX Riga−0,03%870,55
  • OMX Tallinn−0,02%2 049,44
  • OMX Vilnius−0,19%1 208,15
  • S&P 500−1,61%5 844,61
  • DOW 30−1,91%41 860,44
  • Nasdaq −1,41%18 872,64
  • FTSE 1000,06%8 786,46
  • Nikkei 225−0,8%36 999,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%90,52
  • 07.06.02, 12:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uue võlasõigusseaduse kehtima hakkamiseni paar nädalat

Uus võlaõigusseadus annab täpsed reeglid, millest peavad hakkama lähtuma nii maksumaksja kui maksuamet.
Sellel nädalal võttis Riigikogu vastu võlaõigusseaduse rakendusaktid, mis
millega hakkab kehtima juba mõne nädala pärast 1. juulil.
IMG Konsultant jurist Ranno Tingas selgitas, et varem pelgalt õiguspõhimõtetena rakendust leidnud kontseptsioonid nagu heas usus lepingute sõlmimine ja täitmine, hoolsuskohustuse järgimine poolte poolt, mõistlikkuse põhimõte jne on nüüd sätestatud seadusega.
Majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. Kui tasu suurust pole kokku lepitud, siis on igal juhul õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmise asukohas tavaliselt makstavat tasu ning kui ka seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis mõistlikku hinda.
Näiteks laenulepingute kontekstis sätestab võlaõigusseadus, et majandus- või kutsetegevuses antud laen peab olema intressiga. Kui see ei ole kokku lepitud, siis loetakse selleks 7% aastas. Intressi tuleb arvestada ja maksta iga kalendriaasta lõpul või enne aasta lõppu, kui laen tuleb tagastada varem.
Erinevate lepinguliikide osas on terminoloogiliselt kõige enam muutunud üüri- ja rendilepingute mõiste. Rendilepingu oluliseks tunnuseks on rendilepingu esemelt loodus- või õigusvilja saamine (erisätted käsitlevad ulatuslikud põllumajandusliku ettevõtte renti). Seega varem rendilepingu nime all sõlmitud lepingute näol on nüüd enamjaolt tegu üürilepingutega.
Kinkelepingu puhul on kaotatud notariaalse vormi nõue ning piisab lihtkirjalikust lepingust, kui vorminõue ei tulene just teistest õigusharudest (näiteks asjaõigusest). Samas, kui kinkija on oma kohustused täitnud, ei oma vorm tähtsust.
Võlaõigusseaduse rakendusseadusega on muudetud või kehtetuks tunnistatud ligi 100 seadust. Muudatusi on tehtud ka näiteks raamatupidamise seaduses, äriseadustikus, mittetulundusühingute seaduses, sihtasutuste seaduses, elamuseaduses, rahapesu tõkestamise seaduses. Kehtetuks on tunnistatud näiteks raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seadus ning rendiseadus.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele