PM: Euromiljardid jõuavad Eestisse osadena

Riigivõim on jõudnud selgusele, et Brüsselist loodetav kopsakas rahaabi tuleb välja kaubelda üksikprojektidena, väikeste osade kaupa.

Kui Euroopa komisjoni laienemisvoliniku Günter Verheugeni optimism tõeks osutub, ning põllumajanduses esile kerkinud tõkked läbirääkimistel lahenevad selle aasta lõpuks, võib Eesti saada Euroopa Liidu täisliikmeks pärast järgmisel aastal toimuvat referendumit 2004. aastal, kirjutab Postimees.

See tähendab muu hulgas, et Eestile avanevad täies ulatuses Euroopa Liidu fondide seni kokkupigistatud rahakraanid, mis peavad toetama siinset arengut ning aitama elatustaset järele ühenduse keskmise suunas.

Euroopa Liidu regionaalfondidest saab Eesti raha seetõttu, et meie sisemajanduse kogutoodang on alla 75% Euroopa Liidu keskmisest, ning jääb valitsuse kasutatud prognooside kohaselt veel vähemalt 19 aastaks alla selle näitaja. Eesti elanike keskmine sissetulek jääb praegu alla 40% Euroopa Liidu keskmisest.

Just eelmisel nädalal jõudsid Eesti ja Euroopa Liidu läbirääkimisdelegatsioonid kokkuleppele regionaalpoliitika peatüki esialgse sulgemise kohta, sest Eesti pool luges vastuvõetavaks Euroopa Liidu pakkumist toetusrahade protsendi osas.

Eestil on võimalik saada Euroopa Liidu abifondidest liitumisjärgselt aastas raha esialgu umbes 3,5-3,6 miljardi krooni ulatuses, tagasi Euroopa Liidu kassasse peab minema liikmemaksuna hinnanguliselt 1,2 miljardit krooni.

Kuid Eestisse jõudev euroraha ei saabu pangaülekandena Eesti riigikassasse, mida võib kulutada, kuidas parajasti tarvis.

Raha taotlemiseks tuleb riigil ja omavalitsustel esitada Brüsselisse projektid vastavalt iga ettenähtud fondi suunitlusele ning lisada sinna omapoolne finantseerimine, enamasti umbes neljandik kogusummast.

Kui Eesti ei suuda omapoolset raha projektidele piisavalt lisada, võib suur osa vajalikust abirahast kasutamata jääda, tunneb muret juba praegune valitsus, mis lahkub võimult mitmeid kuid enne loodetavat liitumist.

Teine kerkiv mure on Eesti pisikeste omavalitsuste suutlikkus vajalikke projekte koostada ning nende projektide võimalik ebapiisav maht eurofondides asuvale rahale juurdepääsuks.

Hetkel kuum