Tööasendi pidev muutmine päästab terviseprobleemidest

Ühiskonna kiire arenguga kaasnevad kõrgemad nõudmised ka töötingimustele ja töökeskkonnale. Firmad otsivad tänapäeval sisustuslahendusi, mis toetavad nende tööstiili ning loovad positiivse õhkkonna, mis omakorda soodustab töö tegemist ja suurendab töötajate rahulolu.

Sageli projekteeritakse töökohad nii, et kõik vajalikud asjad on käe-jala juures. Kas see tuleb ruumipuudusest? Või inimlikust laiskusest?

Töötajatelt nõutakse üha rohkem iseseisvat otsustamist, algatusvõimet, stressitaluvust, informatsiooni valdamist ja kõikvõimalikke muid omadusi. Kontoritöötaja istub pea 16 tundi ööpäevas (hommikulauas, autos, tööl, puhkepausil, nõupidamistel, lõunal jne) ja seejuures suure osa oma tööajast arvutiekraani silmitsedes.

Kuidas mõjub see passiivne istumine tervisele? Lihased kärbuvad, tekivad kõikvõimalikud pinged.

Ideaalsel juhul on töö füüsiline ja vaimne koormus kooskõlas. See on väljakutse töökeskkonnale. Kuidas saada liikumist juurde?

Skandinaaviamaades, eriti Taanis, on tööjõud kallis. See on pannud tööandjad olukorda, kus nad on sunnitud oma töötajate tervise peale mõtlema. Juba pikemat aega on in seisu-istumistöökohad.

Taanis on uutest loodavatest töökohtadest 90 seisu-istumistöökohad (Martela statistika). Meil kohtab sellist mõtteviisi veel harva.

Tihti kangastub klientidele seisu-istumistöökohast esimese asjana silme ette ulmeline elektriliselt reguleeritav laud. See on iseenesest superhea variant, kuid on olemas ka teisi võimalusi. Näiteks võib puhkenurga lauaks valida kõrge laua, klassikalise nõupidamistelaua võib asendada paari kõrge laua ja pukiga, võimalusi on palju, peab ainult fantaasiat kasutama ja olema uutele võimalustele valla.

Ükski asend ei ole tänapäeva ergonoomia mõistes halb, kui selles ei olda liiga pikka aega korraga. Paar asja, mida igaüks kohe enda jaoks teha saab ? kaustad käeulatusest kaugemale, telefon veidi kaugemale, kohvipaus seistes.

Parim tööasend on vahelduv asend.

Autor: Janne Mikkiver