Krooni tervist ohustab jooksevkonto defitsiit

?Eesti krooni tervis on tõesti hea. Ei ole olnud ühtegi nõrkushetke, kus oleks kahtlusi olnud, et kroon spekulatsioonidele vastu ei peaks,? ütles peaminister Siim Kallas, kes 1991?1995 oli ametis keskpanga presidendina. ?Intressi tase on madal, väliskapitali sissevool jätkuv, mis näitab, et Eesti majanduse ja krooni vastu püsib jätkuvalt usaldusväärsus,? lisas ta.

Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit ütles vastuseks küsimusele krooni plusside ja miinuste kohta, et kui mõista krooni all fikseeritud vahetuskurssi valuutakomitee tingimustes, siis saab miinustest rääkida vaid teoreetilises plaanis.

?Eesti rahapoliitika on üks osa üldisest majanduspoliitikast, mille tugevust näitab majanduse üldine seis ja konkurentsivõime,? lausus Saarniit. ?Ma arvan, et meil ei ole põhjust kurta. Krooni tervis on majanduse tervis,? lisas ta.

Võrreldes krooni kursi vastavust Eesti majanduse arengule ütles Saarniit, et majanduskasv, eriti ekspordi kasv, on kaudseks kinnituseks vahetuskursi õigsusest: ?Euroala majanduskasv oli käesoleva aasta esimese kvartalis näiteks nullilähedane. Sellel taustal pole Eesti 3,6protsendiline SKT sugugi halb.?

Krooni ostujõu muutumisest rääkides lausus Saarniit, et Eesti oludes tuleks sissetulekute ja hindade kasvu käsitleda koos. ?Kuigi 100 krooni eest sai kümne aasta eest rohkem osta, tuli selle teenimiseks ka tunduvalt rohkem tööd teha. Elatustase on kümne aastaga märgtavalt tõusnud ja krooni reaalkurss lubab meil olla konkurentsivõimeline,? lisas ta.

Krooni tugevust puudutavat küsimust kommenteerides viitas Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing kõigepealt mõistete täpsustamise vajadusele. Kui pidada valuuta tugevuseks tema allahinnatust, mis viitab täiendava devalveerimisvajaduse puudumisele ja tagab piisava majanduse konkurentsivõime, siis on kroon on olnud piisavalt tugev muu maailma valuutade suhtes, et tagada Eesti kaupade konkurentsivõime.

Samas viitas Kunsing selle aasta alguses tekkinud probleemidele maksebilansi jooksevkontoga: ?Päris suureks paisunud jooksevkonto defitsiit esimesel poolaastal pole kõige parem uudis krooni aastapäeva puhul.? Esimese kvartali jooksevkonto defitsiit oli 3,5 miljardit krooni, viimase nelja kvartali keskmisena on jooksevkonto puudujääk jõudnud SKT suhtes 8,1 protsendini.

Kunsingu sõnul lähevad enamiku valuutade tugevuse või nõrkusega seotud küsimused välja vaadeldavate riikide jooksevkontode seisuni ? kui see on väga negatiivne, siis elatakse välismaailma investorite arvel võlgu. Esimese kvartali tulemus näitabki sama asja, lisas ta.

Analüütik lausus, et praegune jooksevkonto defitsiidi suhe SKTsse on samal tasemel, mis aastatel 1996?1997. ?Ainus, mis erineb praegu, on otseinvesteeringute kõrgem tase,? viitas ta viis aastat tagasi umbes 50 protsenti jooksevkonto defitsiidist katnud investeeringute määrale. Praegu on jooksva nelja kvartali vastav näitaja enam kui 100 protsenti. ?Niikaua kui otseinvesteeringud katavad jooksevkonto defitsiiti, pole suurt põhjust krooni devalveerimisest rääkida,? ütles Kunsing.

Samuti viitas Kunsing siinsele madalale intressitasemele, mis näitab usaldust valuuta suhtes: ?Tõus eurotsoonis pole suutnud kohalikke intresse üles lüüa.?

Analüütik tõdes, et põhimõtteliselt võiksid siinsed eksportöörid võita, kui kroon oleks odavam, kuid seda ainult lühiajaliselt, sest teisalt põhjustaks väga avatud majandusega Eestis krooni devalveerimine vastureaktsiooni järsu inflatsioonitempo näol.

Kui 1997. aastal rääkis osa poliitikuid ja ettevõtjaid krooni devalveerimisest, siis vaadati paljuski Venemaa turule, mille jaoks Eesti tooted kippusid olema liiga kõrge omahinnaga, märkis Kunsing. Praegu on keskendutud Euroopa Liidule ning Eestil peaks olema tema sõnul märkimisväärne kulueelis.