Kerge põletuse korral on nahk õhetav ja pisut valulik, kuid seda võib siiski veel katsuda. Sellist nahka peab esmajoones jahutama, niisutama ja rahustama. Selleks sobivad hästi kõik päevitusjärgsed ihupiimad ja -geelid, mis sisaldavad aaloed, dekspantenooli, bisabolooli ja/või allantoiini ning E-vitamiini. Need ained aitavad nahal taastuda, rahustavad, jahutavad ja niisutavad ärritunud nahka.
Tugeva põletuse korral on nahk tulikuum, võib olla erkpunane ja väga valulik. Kui mingeid põletusvastaseid vahendeid ei kasutata, võivad tekkida vesivillid. Nüüd peaks kasutama dekspantenooli või aaloed sisaldavaid spray?sid ja geele. Kindlasti ei piisa põlenud koha ühekordsest kreemitamisest/geelitamisest. Niipea kui nahk on ravivahendi endasse imenud, tuleb protseduuri korrata.
Päikesepõletuse korral on ehk parim Panthenoli spray, mida on lihtne nahale pihustada. Sama hästi võib kasutada ka Bepantheni kreemi või Panthenol-Ratiopharmi Wundbalsamit. Ka apteegikosmeetikana tuntud Eucerini või Sebamedi sarja päevitusjärgset emulsiooni ja ihupiima ning Australian Goldi sarja aaloega geeli sobiks sel puhul kasutada.
Päevitusjärgseks naha niisutamiseks sobivad apteegikosmeetikast nii Eucerini kui Sebamedi sarja ihupiimad ning Essexi sarja hüdrogeel ja kreem.
Kui tegu on nii ägeda põletusega, et tekivad tugevad külmavärinad, on mõistlikum arstilt abi otsida.
On teada-tuntud tõde, et liigne päike kiirendab naha vananemist. Selle põhjuseks on päikese UVK põhjustatud oksüdatiivne stress nahas. Tekivad aktiivsed hapnikuradikaalid, mis kahjustavad naharakke ja kiirendavad naha vananemist.
Antioksüdantsete omadustega vitamiinid aitaksid seda häda veidi leevendada. Seetõttu võiks enne lõunamaist päikesereisi või päevitushooaega alustada juba nädal-paar varem beetakaroteeni sisaldava toidulisandi kuuriga. Beetakaroteenil väidetakse olevat ka ühtlast päevitumist soodustav mõju. Tarvitamisel jälgida pakendil või infolehel olevaid soovitusi, kui palju korraga ja millal võtta.
Tugeva päikese mõjul võib tekkida nõgesetõbi, eriti neis kohtades, mis saavad päikest harvemini. Kublad võivad levida ka päikest mittesaanud kehaosadele. Kiheluse vähendamiseks võib kuplasid määrida näiteks mentoolpiiritusega, mis annab ajutise kergenduse. Tõhusama tulemuse annavad allergiavastased tabletid. Päikeseallergia võib olla mõnikord nii tugev, et tekib villiline lööve. Sel juhul peab kindlasti arsti poole pöörduma. Pärast päevitamist võib katmata kehaosadel tekkida ka nn päikeselööve, mis kaob tavaliselt 1?6 päeva jooksul, kui päevitamine on lõpetatud.
Autor: Aino Itra