Reiljan ennustab kogumispensionide süsteemile pankrotti

Rahvaliitlane ja Riigikogu liige Janno Reiljan nimetab kogumispensionide süsteemi avantüüriks ja ennustab sellele pankrotti.

Nädalapäevad tagasi esitas Rahvaliit õiguskantsler Allar Jõksile arupärimise, kuna peab kogumispensionide seadust õigustühiseks.

<pilt#JannoReiljan.jpg#Rahvaliidu liige Janno Reiljan#149#215#0><b>Mille poolest kogumispensionide süsteem on õigustühine? Millega te rahul ei ole?</b>

Esiteks eetiliselt - kogumispensioni rahastamine toimub lähema paarikümne aasta jooksul kahe kolmandiku osas praeguste pensionäride arvel. Nende pensionide taset tahetakse spetsiaalselt koostatud indekseerimisvalemiga viia keskmise palga suhtes järjest allapoole, et 'säästa' sotsiaalmaksu laekumisi kogumispensionide süsteemi suunamiseks.

Teiseks makromajanduslik - kogumispensioni süsteemi suunatav 6% palgafondist viiakse välja Eesti majanduskäibest ja paigutatakse välismaistesse väärtpaberitesse ja aktsiatesse. Selle tulemusena vähenevad tellimused Eesti ettevõtetele, mistõttu pidurdub majandusareng.

Kolmandaks riigieelarveline - tsiviliseeritud riigiks areneda soovides tuleb Eestil oma praegusest pensionide indekseerimisest lahti öelda ja pensionitaset oluliselt tõsta. Sel juhul pole aga kogumispensioni enam võimalik rahastada sotsiaalmaksu arvel ja riigieelarvet ähvardab aastas 1-2 miljardi krooniline defitsiit.

<b>Kui kogumispensionide seadus möödunud aasta sügisel vastu võeti, olite Riigikogu liige. Eelnõud menetleti pikalt ja põhjalikult. Miks te nüüd, kui süsteem on juba käivitunud suu lahti teete ja 4% eraldamist riigi poolt seadusega vastuolus olevaks peate?</b>

Kritiseerisin seda seadust algusest peale. Kuna ma pole jurist, siis eeldasin, et juristid on oma formaalse töö korrektselt teinud. On ju selleks ette nähtud terved kooskõlastusringid ministeeriumides ja nõunikud Riigikogu sotsiaalkomisjonis. Paistab aga, et Eesti riigiametnikud on poliitiliselt sedavõrd ära hirmutatud, et nad näevad oma tööd veel ainult poliitiliste seisukohtade õigustamises ja tekkivate juriidiliste vastuolude varjamises.

Mulle tuli ka üllatusena, kui üks sõltumatu jurist juhtis tähelepanu ühele pisivastuolule. Seda arutades jõudsime aga juba tõsiste probleemideni, millele selgituse saamiseks pöördusingi õiguskantsleri poole. Ma ei pea õigeks varjata seadusesetust põhjendusega, et keegi jättis kunagi oma töö tegemata ja ka mina seda omal ajal tähele ei pannud.

<b>Te peate süsteemi küll õigustühiseks, kuid pole esitanud ühtegi omapoolset ettepanekut olukorra parandamiseks?</b>

Kuna pean kogumispensioni Eesti kokkuklopsitud süsteemi ülaltoodud põhjustel kõlbmatuks, siis ei ole mul kavatsustki tegeleda sellele õigusliku baasi loomisega. Kui seda kõlbmatut süsteemi pooldavad jõud on võimu juures, siis hoolitsegu nad vähemalt selle eestki, et nende, minu arvates sisuliselt kõlbmatud otsused juriidiliselt korrektsed oleksid. Minu ettepank on lõpetada see avantüür võimalikult kiiresti -- kõigile soovijaile on tee lahti vabatahtlikesse pensionikindlustuse fondidesse.

<b>Kas usute, et olukorras, kus tänaseks on liitujate arv ületanud juba 40 000 piiri, on teil võimu seda muuta?</b>

Mida enam liitujaid, seda ilmsemaks saab selle avantüüri pankrot ja seda kindlamalt läheb see seadus muutmisele. Teen omalt poolt selleks, et see avantüür võimalikult kiiresti ja väiksemate kahjudega lõpetada.

Hetkel kuum