Lisaeelarve võlu ja valu

Positiivse lisaeelarve tegemine on igale valitsusele ja Riigikogule meeldiv tegevus. Küllap meeldis see ka valitsevale Keskerakonna ja Reformierakonna (KeRe) koalitsioonile. Oodatust parem laekumine lubab rahastada pakilisi probleeme, mis põhieelarve kinnitamisel eelarvest välja jäid. Vähemalt nii peaks see olema normaalse asjade laabumise puhul.

Meil aga süveneb tava, kus tähtsamaks kui riigi vajadused osutuvad valitsevate erakondade kitsastest eelistustest lähtuvad arusaamad. Nagu 1998. aastal on ka tänavuse lisaeelarve puhul määravaim mõjur lähenevad valimised. Riigikogus vastuvõetud 2002. a lisaeelarve ongi suunatud KeRe valimiskampaania teenistusse.

Seaduse järgi on tagatud riigi tulude korraliku laekumise korral perioodiline pensionide kasv iga aasta 1. aprillist. Ometi peab KeRe vajalikuks tõsta pensione erakorraliselt ka 1. juulist. Tegemist on igati hea ja õiglase otsusega, sest pensionide mahajäämus elukalliduse üldisest kasvust on valus. Eelarve hea laekumise tõttu tõuseksid pensionid järgmisel aastal niikuinii, kuid see juhtuks pärast eelseisvaid valimisi. Kaksikliidu poliitiline loogika lähtub aga sellest, et pensionärid on erinevalt lastest ka valijad.

Isamaaliit pole nõus sellega, et lastega perede toimetulek ei ole KeRe poliitikute arvates sotsiaalselt pingelisem probleem. Vaadates tänast riigieelarve laekumist, on selge, et vajalik summa esimese lapse toetuse tõstmiseks 150 kroonilt 300-le on olemas.

See, et KeRe rahandusminister jt poliitikud pole suutnud jõuda kokkuleppele, kui suur on tänane võimalik ülelaekumine, ei muuda olukorda. Suurema riskita võinuks teha oluliselt suurema lisaeelarve ja lahendada lastetoetusega koos muid lisaeelarves lahendamata probleeme. Seda kinnitab ka peaministri väide, et ta ei välista teise lisaeelarve tegemist sügisel. Ilmselt see ongi põhjus, miks KeRe ei soovi juba täna rohkem valupunkte lahendada ? kavandatav teine lisaeelarve lubaks sügisel sillutada teed juba parlamendivalimiseks.

Isamaaliit toetab lisavahendite andmist kohalikele omavalitsustele. Täiendav 120 miljonit krooni leevendab oluliselt nende rahalist olukorda. Murelikuks teeb vaid asjaolu, et KeRe ei suuda lahendada omavalitsuste rahastamisega seotud üldisi probleeme. Valitsus on seisukohal, et järgmisel aastal siin muutusi ei tule.

Rahandusminister lubas, et lisaeelarve vastuvõtmisel on selge, kuidas täiendavad 120 miljonit krooni omavalitsuste vahel jagatakse. Kahjuks ei suutnud ta oma lubadust täita. Täna teame vaid seda, et pool summast jagatakse samadel alustel, kui seda teeb omavalitsuste toetusfond. Teise poole kohta seisukoht puudub. Seal hakkavadki ilmselt kaasa mängima erakondlikud eelistused ja valimiste lähedus. Kindlasti annab omavalitsustele suuremat liikumisruumi algkoolilaste koolitoiduks mõeldud 65 miljonit.

Eriti kummaline on põllumajanduse ja maaelu arendamiseks mõeldud summade kärpimine lisaeelarvest. Kui kolmikliitu kritiseeriti just nende rahade vähesuse pärast, siis nüüd kärbib seesama kritiseerija ehk Keskerakond põllumajandusele mõeldud summasid ligi 12 miljoni krooni võrra. See, et põllumajandusministeerium ei suuda otsetoetuste programme täita ega raha ära kasutada, ei saa olla argument. Kasutamata raha jääks selleks otstarbeks alles, kanduks vaid järgmisse aastasse. Ilmselt on KeRe ja Keskerakond loobunud ka sellest põllumajanduse ja maaelu toetamisest, mida Isamaaliidu juhitud koalitsioon vajalikuks pidas. Tõe huvides peaks märkima, et vaid Urmas Laht Keskerakonnast jäi kindlaks oma senistele seisukohtadele ja hääletas lisaeelarve vastuvõtmisel summade vähendamise vastu.

Toetust ei leidnud ka ettepanek suurendada HIV/AIDS-i ennetuseks mõeldud summasid. Vaatamata peaministri väitele, et see probleem on valitsuse erilise tähelepanu all, ei peetud vajalikuks vastavate ennetusprogrammide suuremat toetamist. Valitsusliit ei soovinud parandada ka piirivalvurite elamistingimusi idapiiri kordonites. Küsimusele, kus piirivalvurid peavad elama, kui kordonitega juhtub halvim ja neis ei ole enam võimalik elada, vastas üks KeRe poliitik rahanduskomisjonis, et elagu telklinnakutes (!), kui tahavad.

Lisaeelarve tehti niisiis KeRe valimiskampaania, mitte Eesti riigi ja rahva huvides.