Kolm on kohtu seadus

Muhu Kalatööstust oleks keegi justkui kurja silmaga kaetanud. Pankrotihaldurid on seal toimetanud vaat et sama kaua kui erinevate omanike korraldusi täitvad tegevjuhid.

Kaks korda pankrotist läbi käinud kalatehase uksele koputab uue pankrotinõudega maksuamet ja taaskord on ametis ajutine pankrotihaldur.

Mullu kevadel pankrotivarjust välja rabelenud tööstuse praegused omanikud on jaganud ohtralt lubadusi, suur osa neist on aga paraku lubadusteks jäänudki. Aprilli alguses olid kalatehase juhid tulevikus suhtes optimistlikud ja palusid sada päeva ettevõtte ülesputitamiseks. Maksuameti kannatus sai aga enne otsa, sest tööstusel jätkus hädapärast raha kõigeks muuks, aga mitte riigimaksudeks.

Muhu kalatööstusse on erinevate omanike ajal justnagu investeeritud, tootmisvahendid on olemas aga ettevõttena pole ta korralikult toimima õieti kunagi saanud. Ei ole aidanud ei tegevjuhtide- ega ka omanikevahetused. Ja kannatavad eelkõige muhulased. Ning nende usaldus.

Uus investor, mida loodab vallavanem, oleks nii omavalitsuse kui muhulaste seisukohast kindlasti parim lahendus, paraku tuleb sellese alternatiivi skeptiliselt suhtuda. Kosilasi on kohalike inimeste kinnitusel Seanina kompleksi ümber tiirelnud küll, aga kaubaks pole veel läinud.

Võõraid võlgu vaevalt keegi maksma tahab hakata, mistõttu juhul, kui praegused omanikud oma majandamismudelit muuta ei saa või ei taha, võib pigem arvata tehase taaskordset pankrottilaskmist. Läänemere järjest napimaks jääv kalakogus sellepärast veel purki panema ei jää.

Autor: Mehis Tulk