• OMX Baltic−0,08%308,56
  • OMX Riga0,19%871,4
  • OMX Tallinn0,01%2 050,02
  • OMX Vilnius−0,49%1 207,16
  • S&P 500−0,39%5 940,46
  • DOW 30−0,27%42 677,24
  • Nasdaq −0,38%19 142,72
  • FTSE 1000,00%8 780,79
  • Nikkei 225−0,61%37 298,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%90,75
  • OMX Baltic−0,08%308,56
  • OMX Riga0,19%871,4
  • OMX Tallinn0,01%2 050,02
  • OMX Vilnius−0,49%1 207,16
  • S&P 500−0,39%5 940,46
  • DOW 30−0,27%42 677,24
  • Nasdaq −0,38%19 142,72
  • FTSE 1000,00%8 780,79
  • Nikkei 225−0,61%37 298,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%90,75
  • 12.07.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigi kohus on luua kõigile tarkvarakasutajatele võrdsed võimalused

Vabavaralised programmid võimaldavad olulist kokkuhoidu IT kulutustest, monopoolsete tarkvaratootjate kujundatud turusituatsioonis on aga vajalik riigi sekkumine andmevahetusstandardite loomise läbi.
Täna kasutab suurem osa Eesti firmasid Microsofti operatsioonisüsteemi ning sama firma kontoritöövahendeid. Arvuti soetamisel OEM litsentsiga ostetud tarkvara vahetatakse mõne aasta pärast versiooniuuendusena sama firma järgmise põlvkonna toodete vastu. Aasta-aastalt muutuvad kasutajad järjest sõltuvamaks tarkvara tarnijast, seda nii kasutusharjumuste, olemasolevate litsentside kui loodud andmefailide ja -baaside kaudu. Varem või hiljem jõutakse punkti, kus alternatiivseid tooteid ei ole ilma põhjalike muutusteta asutuse IT-struktuuris enam võimalik kasutada.
Muud peale Microsofti tarkvara on raske kasutada ka teistel, kes on leidnud odavamad lahendused ja ei soovi olla sõltuvad ainult ühest tootjast. Tänapäeva arvutitöö ei seisne ju mitte ainult oma failide ja andmebaaside loomises ja haldamises, vaid olulisel kohal on ka nendesamade failide ja andmete vahetamine ja jagamine klientide ning partneritega. Kui klient ei saa kasutada teie veebipõhist tootekataloogi, kas põhjust tuleks otsida tema või teie tarkvaralahendusest?
On selge, et on vaja ühtseid standardeid dokumentide, veebilehtede ja muu informatsiooni esitamiseks. Standardid võivad kujuneda kas kasutamise käigus (de facto) või kokkuleppena osapoolte vahel (de jure). Faktiliselt on praeguseks andmevahetusstandardiks Microsoft Wordi DOC failiformaat. Tegemist on suletud formaadiga, mille komponentide täpset tähendust teavad ainult Microsofti tarkvarainsenerid ning mille töötlemine nõuab lõputut arvamist ning katsetamist. On peaaegu võimatu luua alternatiivset tarkvara, mis suudaks lugeda DOC formaadist välja kogu informatsiooni. Ometi on selline formaat kõige levinum, kuigi eksisteerib mitmeid avatud - põhjalikult dokumenteeritud - formaate, mis võimaldavad esitada sama informatsiooni.
Riigi kohus on luua kõigile võrdsed võimalused ning vältida ühe isiku või firma täielikku kontrolli mõne turusektori üle. Puuduvad standardid on aga võimaldanud kontoritarkvara ja operatsioonisüsteemide vallas monopoli ning selle asemel, et kehtsetada kokkuleppeline, avatud standard, mida kõigil on võimalus järgida, loob riik järjest uusi süsteeme, mis ühilduvad ainult Microsofti toodetega.
Kaudselt tähendab see muidugi seda, et Eesti firmadel ja teistel asutustel ei ole muud valikut, kui kasutada edasi sama tarkvara.
Autor: Lemmit Kaplinski

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele