Kui pea ei võta, tuleb aru rahakoti kaudu pähe panna

1. septembrist hakkab kehtima uus karistusmäärustik, mis sätestab liiklushuligaanidele senisest karmimad karistused ? joobnud roolikeeraja peab kergendama oma rahakotti 18 000 krooni võrra, samuti jääb ta automaatselt juhtimisõiguseta ning võib oma üleastumise üle järele mõelda juba pogris.

Äripäev pooldab karistuste karmistamist ? see on üks meede meie teedel kihutavate surmakutsarite ohjeldamiseks. Õige on ka lähenemine, et esimene rikkumine toob väiksema karistuse ning korduva rikkumise puhul nuheldakse valusalt.

Tänavu kuue kuuga juhtus meie teedel/tänavatel peaaegu sama palju liiklusõnnetusi, nagu oli kogu 1992. aastal ? üle tuhande. Õnnetustes hukkus 96 inimest, neist 28 surmas olid süüdi purjus sõidukijuhid. Juuli lisas kurba statistikasse veel 9 kaotatud inimelu.

Napsilembestele ja raske jalaga roolis istujaile,potentsiaalseile raske õnnetuse põhjustajaile on must statistika paraku nagu hane selga vesi. Politsei pani 15. juulist käima (kestab 10. augustini) liiklusoperatsiooni, et ohjeldada hooletuid sõidukijuhte. Kahe nädalaga tabas politsei 1780 kihutajat ja 581 napsitanud juhti, neist ainuüksi eelmisel nädalavahetusel 731 kiiruseületajat ja 196 roolijoodikut. Üks mees jäi kolm korda kihutamisega vahele, kuid ei viitsinud iga kord uut valetki välja mõelda ? kiire olevat mehel seetõttu, et naine hakkab sünnitama... (ML, 01.08.)

Asi on inimeste suhtumises. Napissõbrad on sõidukijuhtide seas õnneks vähemuses, kuid paljud sõidukijuhid on hooletud, ebaviisakad ja kaasliiklejate suhtes hoolimatud. Nad ei tea midagi bussile tee andmisest, tuledega sõitmisest, ei suunanäitamisest ehk kõige elementaarsemast.

Näib, nagu õpitaks autokoolis või ema-isa kõrval vaid selleks, et teha läbi eksamid. Kui juhiluba juba taskus, siis ? gaasipedaal põhja ning kasvõi üle kõigist neist, kes teele ette jäävad.

Senine suhtumine peab muutuma. Ent nagu elu on näidanud, pole vähemalt osa roolikeerajaid seda nõus vabatahtlikult tegema. Eks siis tuleb see suhtumine vindistele sõitjaile, kihutajaile või muul viisil liikluseeskirja rikkujaile paarikümnetuhandese rahakotikergendamise või pogrisistumisega sisse istutada.

Karmid karistused ei suuda ära hoida kõiki õnnetusi. Kuraasi täis joobnul onükskõik, kui suur on vahelejäämisel trahv, kuid nii mõnigi neist läheb, teades trahvisummat, peole ilma sõidukita. Neilt aga, kes alatasa lubadeta ja joobnuna rooli kipuvad, võiks politsei hoiule võtta ka sõiduki ? nt sellelt Tallinna taksojuhilt, keda politseil tuli nädala jooksul kaks korda roolist kõrvaldada.

Liiklusõnnetuste arvu vähendamisel ei maksa lootma jääda üksi karmidele karistustele, vaja on parandada üldist liikluskultuuri. Algust tuleks sellega teha juba sõiduõpetajatest-autokoolidest. Oluline on järjekindel liiklusjärelvalve ka väiksematel teedel, kus juhtub sagedamini raskeid õnnetusi. Politseile oleks siin tõhusaks abiks fotorobotid, mis ohjeldaksid huligaane. Muutuma peab ka ühisonna suhtumine ? vaikimine tähendab rikkumiste heakskiitmist.