• OMX Baltic1,18%308,4
  • OMX Riga0,17%870,07
  • OMX Tallinn0,51%2 046,3
  • OMX Vilnius0,08%1 213,09
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 100−0,78%8 617,03
  • Nikkei 225−0,68%37 498,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,58
  • OMX Baltic1,18%308,4
  • OMX Riga0,17%870,07
  • OMX Tallinn0,51%2 046,3
  • OMX Vilnius0,08%1 213,09
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 100−0,78%8 617,03
  • Nikkei 225−0,68%37 498,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,58
  • 07.08.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuivjäägi väärtus ei näita joogivee kvaliteeti

Vee kuivjääk (Total Solids, TS) tähendab kõiki vees olevaid aineid, nii lahustunud (Total Dissolved Solids, TDS) kui vees olevat heljumit (Suspended Solids, SS), mis jäävad järgi pärast veeproovi kuivaks aurutamist 105°C juures. Vees lahustunud ained (TDS) võivad olla nii anorgaanilised (erinevad soolad) kui ka orgaanilised (humiinained, tanniin jt).
Põhjavete puhul on nii lahustunud orgaaniliste ainete kui ka heljumi sisaldus tavaliselt nullilähedane ja üldine lahustunud ainete sisaldus (TDS) tähendab sisuliselt mineraalsoolade sisaldust. Tänapäeval mõõdetakse seda näitajat sageli kaudselt, vee juhtivuse (mS/cm) kaudu. Artiklis jääb kõlama joogivee kvaliteedi ainsa olulise näitajana eelpool nimetatud vee kuivjääk (TS), mille kohta kehtinud piirang tühistati Eestis 1. juunil 2002 lähtudes eurodirektiivist. Artiklis rõhutatakse, et USAs praegu kehtiv norm lubab vaid 500mg suurust sisaldust liitris vees. See väide pole kahjuks täpne.
USAs on kohustuslikud joogivee normid (National Primary Drinking Water Regulations) ja soovituslikud normid (National Secondary Drinking Water Regulations. Esimesed on kehtestatud inimese tervise kaitseks ohtlike, mürgiste ainete eest vees. Teised, mittekohustuslikud, soovitusliku iseloomuga normid on mõeldud kosmeetilise mõju (naha või hammaste värvuse muutused) või esteetilise mõju (maitse,, värvus, lõhn) vältimiseks inimorganismile. Nende viimaste, soovituslike näitajate hulka kuulub peale alumiiniumi, raua, mangaani, vase, tsingi, kloriidi, sulfaadi sisalduse, värvuse, lõhna, maitse jt ka üldine lahustunud ainete sisaldus (TDS) piirväärtusega 500 mg/l. Palju olulisemateks näitajateks kui diskuteeritav suurus, on ameeriklaste arvates mikrobiaalsete pato-geenide (Cryptosporidium, Giardia lamblia, Legionella jt), desinfitseerimise kõrvalproduktide (trihalometaanide), radooni, radioaktiivsete elementide, arseeni jt ohtlike ainete sisaldus, mille kohta töötatakse praegu välja uusi piirnorme.
Artiklis kirjeldatud vee testimise meetodi (elektrolüütilise kuumutamise) mõte jääb minule arusaamatuks. Sellist protsessi inimese organismis ei toimu. Liigitada ühte joogivett heaks ja teist halvaks ainult kuivjäägi väärtuse järgi pole millegagi põhjendatud. Seepärast ei näe ka mingit põhjust paanikaks, kui see näitaja on suurem kui USAs kehtestatud soovituslik norm. Tundub, et artikli eesmärgiks on eeskätt olnud reklaamida OÜ Ceylan Trade vee filtersüsteeme.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele