Keskpanga sekkumine ei ole praegu vajalik

Äripäeva arvates ei ole praegu õige tõsta kommertspankade kohustuslike reservide nõuet. Selle sammuga võib Eesti Pank majanduses valitsevaid probleeme süvendada, sest intresside tõus paneb löögi alla ka eksportöörid.

Intressimäärade tõus oleks kolmas hoop Eesti ettevõtetele viimase aasta jooksul. Kevadel kallines elekter, majanduskasvu aeglustumine välisturgudel on vähendanud nõudlust Eesti eksportööride kaupade järele ja sügisel võib keskpanga sammude tõttu kallineda laenuraha, mis aeglustab majanduskasvu ja pärsib investeerimistegevust.

Lisaks sellele on riik viimastel aastatel kiires tempos kergitanud avaliku sektori töötajate palgataset. Sama on teinud ka tariife tõstnud monopoolsete sektorite ettevõtted. Seetõttu on tööjõukulusid pidanud suurendama ka konkurentsile avatud valdkondades tegutsevad firmad. Suurenevad sissetulekud on omakorda elavdanud tarbimist ja hoogustanud kinnisvaraturgu.

Analüütikud väidavad, et nüüd peab Eesti Pank tõmbama pidurit, sest elame liiga palju võõra raha arvel. ?Praegu on selgelt väljas punane lipp,? ütles Trigon Marketsi analüütik Toomas Reisenbuk (vt EPL 07.08.2002). ?Ükski riik ei saa sellist jooksevkonto defitsiiti ja paigast ära olevat välistasakaalu lubada, kuna selline riik ei ole jätkusuutlik ja see toob negatiivseid tagajärgi,? lausus Reisenbuk. Tema sõnul peab keskpank sisemaist nõudlust kahandama ja eksport peab suurenema.

Kas aga Eesti Panga sammud aitavad lüüa kaht kärbest ühe hoobiga ehk aeglustada impordi kasvu ja suurendada eksporditulusid? Vähetõenäoline. Kui meenutada 1997. aastat, kui keskpank pärast börsikrahhi oktoobri lõpus samuti sekkus, oli tagajärjeks majanduskasvu aeglustumine ning lisaks impordile pidurdus ka ekspordi kasv.

Oluline on pöörata tähelepanu sellele, et jooksevkonto defitsiidi suurenemise põhjuseks esimeses kvartalis oli ettevõtete investeerimistegevus, mis tugines suuresti imporditud kaupadel ja toodetel. Eratarbimise osatähtsus püsis Eesti Panga teatel eelmise aasta sama perioodi tasemel. Põhikapitali tehtud investeeringute ja varude juurdekasvu osatähtsus esimese kvartali SKPs ulatus 33 protsendini, mis oli viimati sama suur 1998. aastal. Varude suur osakaal viitab sellele, et esimeses kvartalis oli palju pooleliolevaid investeerimisprojekte. Seetõttu püsis investeeringute tase kõrge ka teises kvartalis, mis omakorda avaldas positiivset mõju impordile. Investeerimistegevuse aktiivsus on loomulik, isegi möödapääsmatu, sest mitmed tööstusharud on sunnitud euroliidu turgu silmas pidades oma tootmist tänapäevastama.

Kui aasta esimese poole jooksevkonto defitsiidi suurenemise põhjuseks oli siseturule suunatud ettevõtete kõrval ka eksportööride investeerimistegevus, siis võib aasta teisel poolel või järgmise aasta alguses oodata ekspordi kasvu kiirenemist ning defitsiidi vähenemist. Seega võib probleem laheneda ilma keskpanga sekkumiseta. Enne kohustusliku reservi nõude kehtestamist tuleb oodata ära teise poolaasta väliskaubanduse näitajad.