Projektile lisatud seletuskirjas märgivad minister Siiri Oviir ning endine kantsler ja praegune haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov, et rahandusministeeriumi lähenemine sotsiaalministeeriumi eelarve kujundamisele ei sobi. ?Arvestuslike kulude kasvu katmine valitsemisala muude kulude vähendamisega ei ole meie poolt aktsepteeritav,? seisab seletuskirjas.
Arvestuslike kuludena tuuakse välja toimetulekutoetus, puuetega inimeste igakuised toetused ja peretoetused.
Puuetega inimeste igakuiste toetuste suurendamiseks taotleb sotsiaalministeerium 172,6 miljonit krooni rohkem raha, kui maksab välja 2002. aastal. Sellel aastal on summa 428 miljonit krooni, 2003. aastaks plaanitakse 600 miljonit krooni.
Samas näeb eelarveprojekt nii piirsummas kui taotletavas summas ette puuetega inimestele makstavate ühekordsete ja perioodiliste toetuste vähendamist või lõpetamist, mis pisendab praeguste abivajajate võimalust tulevikus paremini toime tulla.
Projektis taotleb sotsiaalministeerium sotsiaalmaksutulust makstavateks pensioniteks 653 miljonit krooni rohkem raha, kui maksab pensioniteks 2002. aastal. 2002. aastal kulub selleks kokku ligi 7,3 miljardit krooni.
Ühekordseid või perioodilisi toetusi pensioniealise elanikkonna toimetuleku parandamiseks ette nähtud ei ole.
Peretoetustena plaanib sotsiaalministeerium välja maksta 262 miljonit krooni rohkem kui selle aasta ligi 1,4 miljardit krooni.
Juhul kui sotsiaalministeerium küsitud lisaraha ei saa, tõmbab ta kokku oma valitsemisala muid kulutusi ja investeeringuid, vähendades kulusid personalile ja vara majandamisele.
Valimiste aastal on investeeringud ITsse jäetud reeglina vaeslapse ossa. Kui näiteks sotsiaalkindlustusameti majandamiskuludeks, sealhulgas teavitamise ja pensionide kättetoimetamise süsteemile taotletakse rohkem kui 6,7 miljonit krooni lisaraha selle aasta kuludega võrreldes, siis IT-seadmete ja arvutustehnika täiustamisele ning tarkvarale eelarves raha ette nähtud ei ole.
Sotsiaalministeeriumi avalike suhete büroo juhataja Sigrid Tappo teatas, et 2003. aasta eelarve projekti ei kommenteerita. ?Rahandusministeeriumi kantsler ja sotsiaalministeeriumi kantsler on kokku leppinud, et eelarve läbirääkimiste käiku ei kommenteerita enne, kui eelarve on fikseerunud,? vahendas Tappo. Tappo sõnul sõlmisid kantslerid selle kokkuleppe 25. juulil, ajal mil kantsler Hannes Danilov oli puhkusel. ?Ta tuli korraks puhkuselt tagasi ja läks siis jälle puhkusele,? ütles Tappo.
Minister Siiri Oviiri kommentaari igakuiste toetuste tõstmise kohta ühekordsete ning perioodiliste toetuste asemel ei olnud artikli valmimise päeval võimalik saada.
Hetkel kuum
Jürgen Ligi: Eestis ei ole liiga palju makse tõstetud
Eelarve projektist selgub, et tuleval aastal plaanib sotsiaalministeerium massilist immigratsiooni Eestisse ja selle toetamist.
Välisriigist Eestisse elama asunutele taotletava toetuse summa on käesoleva aastaga võrreldes umbes viis korda suurem, küündides ligi 2,3 miljoni kroonini. Sel aastal on toetus Eestisse elama asunutele 460 000 krooni.
2003. aasta eelarve projekti järgi taotleb sotsiaalministeerium varude kahekümnekordistamist. Kui 2002. aastal kulub varude soetamise peale vaid miljon krooni, siis järgmisel aastal kavatseb ministeerium varude alla panna 20 miljonit krooni.
2002. aasta sotsiaalministeeriumi eelarve koos lisaeelarvega on kokku 16, 1 miljardit krooni, 2003. aastaks taotletav summa on 18,9 miljardit krooni.
Hansapank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri ütles, et teoreetiliselt tuleks toetuste suurendamisel ja kavandatud tulude mittelaekumisel makse tõsta. ?Teine võimalus on vähendada kulutusi ja kolmas võimalus võtta laenu või müüa varasid.? Lauri mainis, et ei usu maksude tõstmisse enne valimisi ning siis, kui võimule tuleb koalitsioon.