Stiilne suvine sõiduk

Mis eristab Eesti tänavaid läänepoolse Euroopa omadest? Auklikkus? Esmajoones pigem see, et mujal näeb autode kõrval tunduvalt rohkem sportlikke jalgrattureid, karme mootorrattureid ja loomulikult stiilseid rolleriomanikke.

Motorollerite hiilgeaeg seostub modide subkultuuriga (1960ndatel peamiselt Inglismaal levinud kõike modernset ja stiilset tähtsustav subkultuur, mis vastandas end rokkaritele), mil Vespa või Lambretta oli iga stiiliteadliku noore lahutamatu kaaslane ja kalleim varandus. Sellest ajast on roller (ingl k scooter) üks popkultuuri lemmiksümboleid, mida kasutatakse meelsasti nii filmides, raamatutes kui ka muusikavideotes ? meenutagem või hiljutist atmosfäärifilmi ?Andekas härra Ripley?. Tänaseks on modide tunnussõidukist saanud populaarne linnaliiklusvahend, millega maailma suurlinnade elegantsetes kostüümides disainerid ja soliidsetes ülikondades pangatöötajad igal hommikul tööle ruttavad.

Ka Eesti teedel võib rolleriomanikke juba üsna sageli kohata. Tõnu Lill Yamaha Keskusest kinnitab, et hoolimata tugevast konkurentsist müüvad nad aastas paarkümmend rollerit ja see number suureneb pidevalt. ?Tihti ostetakse pereroller, millega sõidavad nii isa, ema kui ka lapsed,? ütleb Lill. Populaarsed on alla 50cm3 motorollerid, sest mootorratturiluba läheb vaja alles seda piiri ületavate masinate puhul. Lastel peab ka väiksema kubatuuriga rollerite puhul olema ette näidata jalgratturiluba.

Autor: Annikky Lamp