Ülo Toomsalu • 15 august 2002

EPL: Ligi 17 protsenti lõunaeestlastest saab invatoetust

Statistika järgi saab kuuendik Lõuna-Eesti elanikest puudega inimeste toetust.

Sotsiaaltöötajate hinnangul ei ole selles siiski midagi üllatavat, kuna elanikkond on vana, kirjutab Eesti Päevaleht.

?Meie valla elanikest kolmandik on pensionärid,? ütles Räpina vallavanem Inge Hirmo. ?Need, kellele puuetega inimese toetus määratud, on tõesti vanad ja haiged ning nende abivajaduses ei ole põhjust kahelda.?

Räpina valla ligi 3000 elanikust üle 500 saab puuetega inimese toetust, millele lisandub ligi teine sama palju hooldajate toetusi.

Võrumaa sotsiaal- ja tervishoiuosakonna peaspetsialisti Helbe Munski ei olnud üllatunud, et ligi 19 protsenti Võrumaa elanikest on puudega ja saavad toetust. Tema sõnul on rahvastiku vananemisega seotud näiteks kuulmispuudega inimeste kasv.

Võru linna sotsiaalnõunik Toivo Teekel tõdes, et kindlasti ei suudeta linnas täpselt jälgida, kas kõigil toetusesaajatel on õigus abi saada. Samas lisas Teekel, et Võru puuetega inimeste protsent (ligi 18% elanike arvust) ei väheneks oluliselt ka siis, kui kõik juhtumid ükshaaval kontrollitud saaks.

Teekeli sõnul ei oleks õige toetuste korda oluliselt muuta, sest see halvendaks väga paljude inimeste elujärge.

Eri hinnangul on toetuse väärkasutajaid kõige enam puudega inimese hooldajate seas, sest raha maksjaks on riik, hooldaja määrajaks aga kohalik omavalitsus.

Räpina vallavanema Inge Hirmo sõnul kontrollitakse hooldajaõiguse andmisel, kas hooldaja elab ikka hooldatavale küllalt lähedal. ?Kui on selgunud, et mõni vanainimene on ikka hooldamata, siis oleme võtnud hooldajatoetuse ära,? ütles Hirmo.

Sotsiaalministeeriumi andmetel oli 2002. aasta esimesel poolaastal Eestis 18 108 sügava puude ja 8836 raske puudega inimese hooldajat. Alla 16aastaste puudega lastega oli kodus 2061 ema või isa, kes said samuti hooldustoetust.

Hetkel kuum