Raimo Ülavere • 22 august 2002

Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit kahtleb 8 mln mahamängimise võimalikkuses

Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit kahtleb, kas kogu Avo Viioli 8 mln krooni kadus kasiinodesse, teatas liit.

Järgneb lühendatult Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu avaldus:

Kultuurkapitali tegevdirektor Avo Viioli juhtum: kuritegu ei ole kasiinos mängimas käia, kuritegu on vargil käia!

Möödunud nädalal shokeeris Eesti Hasartmängude Korraldajate Liitu (EHKL) nagu kogu Eesti avalikkust Avo Viioli kuritegu. Viiol teatas, et ta on varastanud Kultuurkapitali arvetelt aastate jooksul ca kaheksa miljonit krooni ja kõik kasiinodes maha mänginud.

EHKLŽi juhatus kahtleb, kas kogu Viioli varastatud raha kadus kasiinodesse? Teoreetiliselt oleks see ju võimalik, aga arvesse tuleb võtta ka seda, et kasiinode võiduprotsent on keskmiselt 4-8% ning seega on mängijal reaalne võimalus saada 92-96%, ehk oluline osa mängupandud rahast tagasi. Järelikult pidi Viiol suurema osa oma ajast mängima kasiinomänge, kuid tegemist oli vägagi hõivatud inimesega, kes ei saanud ju päevad läbi kasiinodes istuda. Võimalik, et suur osa rahast on lihtsalt kõrvaldatud.

Eestis tegutseb praegu 15 kasiinofirmat, neist 11 on ühinenud EHKLŽiga, mis moodustab 86% kasiinoturust. Eesti taolises väikeriigis toob kasiinoäri arendamine silmnähtavat tulu ka riigieelarvesse. See on ideoloogiliste ja poliitiliste valikute küsimus, kuidas kasiinomajandust edasi arendada. Kasiino-operaatorite tegutsemine on seadusandlusega rangelt reglementeeritud. Aastatega pole mängukohti oluliselt juurde tulnud, nende asukohad on muutunud ja kvaliteet oluliselt paranenud.

Tõsi küll, kui tänavu 1. aprillist tõsteti järsult hasartmängumaksu, pidi tegutsemise lõpetama Tallinna üks esinduslikumaid, SAS Radissoni hotellis asuv kasiino. Käesoleva aasta 1. aprillist peavad kasiinoomanikud iga mänguautomaadi eest maksma kuus 5000 krooni, mängulaua kuumaks on 15 000 krooni. Samas maksab üks kaasaaegne mänguautomaat umbes 180 000 krooni.

Mullu andis kasiinoäri hasartmängumaksuna riigile 94,5 mln krooni tulu. Tänavu planeerib riik hasartmängumaksust tulu ca 146 mln. krooni, millest oluline osa läheb Kultuurirajatiste Sihtasutuse kaudu Kunstimuuseumi ehitamiseks. 2002.a. I poolaastal rahuldati hasartmängumaksust laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud regionaalprogrammide investeeringute toetamiseks ettenähtud laekumistest 63 taotlust.

Hetkel kuum