OMX Baltic−0,22%307,38
OMX Riga−0,48%871,29
OMX Tallinn0,28%2 052,28
OMX Vilnius−0,33%1 207,15
S&P 500−0,67%5 802,82
DOW 30−0,61%41 603,07
Nasdaq −1%18 737,21
FTSE 100−0,24%8 717,97
Nikkei 2250,47%37 160,47
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%90,2

OMX Baltic−0,22%307,38
OMX Riga−0,48%871,29
OMX Tallinn0,28%2 052,28
OMX Vilnius−0,33%1 207,15
S&P 500−0,67%5 802,82
DOW 30−0,61%41 603,07
Nasdaq −1%18 737,21
FTSE 100−0,24%8 717,97
Nikkei 2250,47%37 160,47
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%90,2

26.08.02, 01:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ekspordiriske saab enamasti maandada

Samas on selge, et kuigi koduturul müük ja eksport on paljuski sarnased tegevused, on siiski olemas mitmed erinevused ja probleemid, mis eksisteerivad ainult suhtlemisel välispartneriga. Ekspordiga tegelemist kavandavad ettevõtjad puutuvad kokku mitmete probleemidega, alates info hankimisest ning turu-uuringute läbiviimisest kuni raha kättesaamiseni ja pretensioonide lahendamiseni. Välisturul tegutsedes võib sageli esineda riske, mis koduturul tegutsedes puuduvad või erinevad oluliselt koduturul ilmnevatest (vt alumine tabel).

Kõik ekspordiriskid on omavahel seotud ning võivad osutuda saatuslikuks mitte ainult konkreetsele eksporditehingule, vaid ka ettevõtte üldisele käekäigule. Üks olulisemaid ja raskemini kontrollitavaid riske on makserisk. Mida saab eksportija selle vastu ette võtta?

Eksportija võib nõuda, et kaupade eest tasutakse kas enne kaupade teelesaatmist, kaupade kättesaamise ajal või teatud perioodi pärast. Arusaadav, et makseriski ei eksisteeri, kui kauba eest on tasutud juba ettemaksuna.

Eeldades, et tulevane eksportöör ei pea majanduslikult otstarbekaks isiklikult kaupa ostjale üle andmas ning sularaha nõudmas käia (arvatavasti ei kasutata enam sellist makseviisi isegi narkokaubanduses), on makseriski maandamiseks eksportijal võimalik kasutada finantsvahendajate, pankade ja kindlustusfirmade abi.

Neli põhilist instrumenti on akreditiiv, inkasso, maksegarantii, regressita faktooring ja ekspordigarantii/ekspordikrediidikindlustus.

Kui tasumisel kasutakse inkassot, siis eksportija esitab inkassonõude koos kaubadokumentidega oma panka, kes saadab need ostjat teenindavale pangale. Viimane teatab inkassonõude ja dokumentide saabumisest ostjale, kellel jääb võimalus dokumentidega tutvuda.

Kui dokumendid lähetatakse ostjale tasumiseks, on müüjale tagatud kontroll dokumentide üle seni, kuni ostja on inkassosumma tasunud. Kui aga dokumendid lähetatakse aktsepteerimiseks, loovutab ostja pank need ostjale tähtajalise maksekohustuse vastu. Makse tegelik toimumine nõutud tähtajal sõltub sellisel juhul vaid ostja maksevõimest ja usaldusväärsusest. Samuti võib probleemiks olla olukord, kus tolli või transpordiettevõtte töötajad on valmis andma kauba ostjale üle ilma õigete dokumentide saamist.

Eksportija võib tunda ennast märksa rahulikumana, kui tema lepingupartner on avanud akreditiivi eksportija kasuks. Akreditiiv on ostjat teenindava panga kohustus maksta müüjale välja akreditiivi summa, kui müüja täidab akreditiivi tingimused ehk esitab vajalikud dokumendid. Akreditiivi kasutamisel võivad tekkida järgmised probleemid:

juhul, kui akreditiiv ei ole tagasikutsumatu, on ostjal võimalus annulleerida akreditiivi ja seega puudub ostjat teenindaval pangal väljamakse kohustus;akreditiivi avanud ostjat teenindav pank võib osutuda maksejõuetuseks või lihtsalt ei soovi täita endale võetud kohustusi. Lahenduseks on usaldatava panga kinnitus akreditiivile;kinnitatud akreditiivi puhul võib probleemiks osutuda esitatavate dokumentide keel. Kui akreditiivi kinnitaja otseselt ei võta endale kohustust aktsepteerida dokumente sellistes huvitavates keeltes nagu araabia, hiina või ukraina, on esitatavate dokumentide ametlikuks keeleks inglise keel. Muidu edastatakse dokumendid kontrollimiseks avaja panka, mis võib kaasa tuua varem mainitud riskide esinemise.

Hetkel kuum

Rikaste raha kaotanud ärimees varises isiklikku pankrotti

Võlad ulatuvad miljoniteni

Üle miljoni euro lennujaama automaatidest pihta pannud keskastmejuhi kaasus jätkub kohtus

Õnnetuse ajal lennanud kolmandat kopterit omab ettevõtja Väino Kaldoja. “Rentisime selle kopteri välja”

Võlakiri, mis pakub rohkem kui hoius

Veel üheks võimaluseks on kasutada maksegarantiid, mis garanteerib müüjale makse laekumise kauba eest, kui ostja ei ole arveid maksetähtpäevaks tasunud. Maksegarantii saamisel peab eksportija olema kindel, et maksegarantii väljastaja on usaldusväärne.

Probleemid võivad tekkida ka garantii realiseerimisel. Kui garantii väljamaksmise eelduseks on jõustunud kohtu või vahekohtu otsus, võib hüvitise väljamaksmine eksportijale aega võtta mitu aastat. Kõige parem variant on nn esimese nõude garantii (first demand guarantee), mis makstakse välja esimesel nõudmisel. Oluline on garantiilepingu teksti piisav lihtsus, arusaadavus ja üheselt mõistetavus, et eksportija teaks täpselt, millistel tingimustel makstakse garantiihüvitis välja.

Kahjuks välisturgudel konkurents pidevalt tiheneb ja ostjad ei tee otsuseid ainult kvaliteedist ja hinnast lähtudes, vaid arvestades ka müüja pakutavaid maksetingimusi.

Kõik eespool nimetatud makseriski maandavad meetodid toovad ostjale kaasa kas täiendavaid kulutusi või ebamugavusi. Seega ostjad nõustuvad selliste tingimuste rakendamisega juhul, kui kauba hind on oluliselt soodsam või kui ostja ei ole võimeline ostma kaupu mujalt.

Kui eksportija soovib ellu jääda rahvusvahelises konkurentsis, kuid ei soovi langetada kauba hinda, on tihti lahenduseks müük maksetähtajaga ehk kaubakrediidi andmine ostjale. Kaubakrediidi andmine on kaubanduses väga levinud ning eri allikates märgitakse, et kaubakrediitide kogusumma ületab tavaliste pangakrediitide kogusumma 2?4 korda.

Olukorras, kus ostja soovib kaupade eest tasuda maksetähtajaga, omamata seejuures usaldusväärse panga maksegarantiid, jääb eksportija kanda makse mittelaekumise risk (krediidirisk). Eksportijal on võimalus krediidirisk kanda täielikult ise või jagada seda kindlustajaga, kasutades ekspordigarantiid või krediidikindlustust.

Riskid, millest tulenevalt välispartner oma maksekohustusi ei täida ning mille vastu eksportija end ekspordigarantiiga kindlustada võib, jagunevad poliitilisteks ning kommertsriskideks.

Kommertsriskideks peetakse alljärgnevaid sündmusi:

ostja suhtes on välja kuulutatud pankrot või moratoorium;ostja teavitab avalikkust, et ta ei suuda võlga tasuda;ostja ei täida maksekohus, vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning rakendatud meetmetele.

Poliitilise iseloomuga riskideks loetakse väljaspool nii ostja kui ka müüja kontrolli toimuvaid sündmuseid. Põhjused, mille tõttu ostja ei saa oma maksekohustusi täita, võivad olla alljärgnevad:

ostjariigis on puhkenud sõjategevus, toimunud riigipööre, suur loodusõnnetus või muu erakorraline sündmus;ostjariigis on kehtestatud impordikeeld või -piirangud müüjamaa suhtes;ostjariigis on kehtestatud piirangud valuutaülekan- netele või on muudetud valuuta konverteeritavust;ostjariigis toimub vara natsionaliseerimine või õigusvastane võõrandamine.

Krediidiriski saab maandada kas ekspordigarantiidega/krediidikindlustusega või regressita faktooringuga.

Regressita faktooring on kompleksne lahendus, mis võimaldab maksetähtajaga müües loovutada nõuded ja saada vastu nende finantseerimine, haldusteenus ja maandada ostjatega seotud riske. Lepingus lepitakse kokku tingimustes, mis sätestavad igale ostjale krediidilimiidi, mille ulatuses on maandatud ostja makserisk. Ostjate maksejõuetuse korral ei loovutata nõuet kliendile tagasi.

Eestis pakub krediidiriski maandamiseks ekspordigarantiisid Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx.

Ekspordigarantii peamine funktsioon on pakkuda krediidikaitset eksportijale, kes müüb välismaisele lepingupartnerile oma kaupa või teenuseid krediiditingimustel. Tegemist on eksporttehingu tagatisega ja makseriski jagamisega, tänu millele ei jää tehingust tulenev võimalik kahju ainult ettevõtja enda kanda.

Protsess eksporditava kauba tootmisest kuni müügitulu laekumiseni kätkeb ettevõtte jaoks mitut etappi, mis on seotud erinevate riskidega. Nende riskide maandamiseks on KredExil pakkuda mitmeid ekspordigarantii tooteid.

Lühiajalise krediidiriski garantii katab eksportija riski kaupade ostja käsutusse andmisest maksetähtaja saabumiseni. Garantii leiab kasutust, kui ostjale antav maksetähtaeg ei ületa 180 päeva ehk enamasti tarbekaupade, tooraine jms lühiajaliste kaupade ekspordil.

See, kuidas ning millises mahus tehinguid kindlustada, on üldjuhul ettevõtja otsustada ? võimalik on üksiku tehingu, üksikute ostjate tehingute või kogu käibe kindlustamine.

Mitmetes tegevusvaldkondades, kui toodetakse kindlale ostjale erilaadset kaupa, on eksportijal risk, et ostja keeldub lepingust maksejõuetuse või poliitiliste sündmuste tõttu enne kauba üleandmist. Sellise riski vastu võimaldab eksportijal end kindlustada tootmisriski garantii, mis katab lepinguliste kohustuste täitmiseks või lepinguga ettenähtud kaupade tootmiseks tehtud kulutused.

Nagu öeldud, ei maanda ekspordigarantii ainult ostjaga seotud riske, vaid ka poliitilisi riske, mis on seotud ostja asukohamaaga. See on eriti oluline eksportimisel kõrgema riskitasemega maadesse, nagu näiteks Venemaale.

Ekspordigarantiide hinnad sõltuvad maa riskiastmest, krediidiperioodi pikkusest ning ostja usaldusväärsusest. Maade jaotuse nende riskitaseme järgi leiab KredExi kodulehelt http://www.kredex.ee .

Autor: Sergei Semjonov