Ettevõtte, ettevõtja ja brändi vahele saab panna võrdusmärgi. Mitte niisama ei nimetata firmasid enda nime järgi, eriti palju näiteid võib tuua moemaailmast ? rõivad, kosmeetika, parfümeeria ? enamik neist firmadest kannab asutaja nime. Brändi, mille taga on tugev isiksus, on tunduvalt kergem müüa.
?Olen nõus, et ettevõtte juht on ühtlasi ettevõtte peamüügimees*,? ütleb mitme rõivabrändi omanik ja ASi Ilves-Eksta tegevjuht Arvo Kivikas.
?Tippjuht on müügimees kindlasti, kuid mitte number üks toote müügi seisukohalt, vaid ettevõtte imago seisukohalt, millega ta kindlustab kogu ettevõtte tulemust,? selgitab erinevust ASi Invicta juhatuse esimees Mihkel Pärjamäe, ?kuidas ettevõte müüb, sõltub enam juhtimisest kui juhi müügialastest teadmistest ja nippidest.? Seega sõltub müügitulemus tippjuhist, kes ei pruugi üldse mitte müügiga otseselt tegeleda. Tippmüügimees-tippjuht müüb ka oskuse ja tahtmisega ettevõtet juhtida. Kui ettevõte on hästi juhitud, siis müüb kogu ettevõte hästi. Hästi juhitud ettevõte on Pärjamäe arvates ettevõte, kus inimesed teavad, mida teha; kus lubatakse, mida kliendil vaja; kus tehakse, mida lubatud; kus inimesed tahavad teha, mida on lubanud; kus töötajad usuvad tulevikku; kus probleeme nähakse vähem kui võimalusi; kust kliendid tahavad osta jne.
?Loomulikult müüb juht ennast ja oma ettevõtet igal tasandil ja juhiks saamisel (hakkamisel) müüb juht esmalt iseennast, oma tööjõudu. Eraettevõtteid ja ettevõtjaid samastatakse ilmselt 100 protsenti,? kinnitab ASi Kermon tegevjuht Kersti Kracht. ?Börsiettevõtete ja kontsernide puhul mängivad peale tippjuhi rolli ka teised võtmeisikud ja loomulikult nõukogu liikmed. Kõige sobivam näide tippjuhi imago loomisest on ilmselt börsiettevõtte aktsiate hinna kukkumine, kui tippjuhi tegu on olnud negatiivne ? niisuguseid näiteid leiab ajaloost otsides sadu, räägib Kracht.
Enamik, millega tippjuhid tegelevad, on kaudselt müük. ?Ideede ja seisukohtade müük, otsuste müük, funktsioonide müük, kompetentside müük, teenuste müük,? loetleb Pärjamäe, ?juhul kui me müügi all mõistame ikka müüki, mitte pähemäärimist.?
Ja nii on tippjuht liidriks olles, inimesi juhtides ka peamüügimees, peaarendaja, peapersonalijuht, peatootmisjuht jne.
?Tippjuht ei ole firma esimene müügimees otseses tähenduses, kuid kaudses kindlasti,? on ASi Remedia kommertsdirektor Sirje Potissepp veendunud, ?ehk tema käitumise, sõnade ja arvamuse järgi hinnatakse nii teda kui ka firmat, mida ta esindab.? Veel kaugemale minnes võib juhtuda, et hinnatakse ka toodet, mida firma toodab, või teenust, mida ta osutab.
Hea näide on Potissepa arvates Cardo Remmel ja Saku Õlletehas: ?Igal võimalusel kasutab ta juhust olla pildil just Saku õlle või Vichy veega. Küll aga ei tea ma, kui suur õllejooja ta üldse on. Minus kui ostjas tekitab see toote suhtes usaldust. Eelkõige peab ikka firmajuhil endal olema tahtmine oma toodet presenteerida, mille kaudu omakorda on võimalus tekitada klientides usaldust toote vastu.? Samamoodi on Potissepa arvates lahutamatult seotud Udo Themas ning Liviko.
?Tundmatutest inimestest ju meedias reeglina pidevalt ei kirjutata. Pean silmas seda, et kui inimesest juba kirjutatakse, on tal mingeid teeneid kellegi või millegi ees, on ta midagi märkimisväärset korda saatnud või on lihtsalt omas valdkonnas proff. Tavaelus on kõik sellised inimesed kusagil tööl ja loomulikult tuntumad seostatakse automaatselt teatud firmadega,? põhjendab Potissepp.
Nõnda võib tippjuhi isiklik eeskuju sihtgrupile pakutava toote/teenuse tarbimisel olla üks reklaami võimalus. Edukast tippjuhist saab teisisõnu ettevõtte maskott, kellega end samastada tahetakse. See toimib eriti hästi tugeva egoga kaupade puhul. Kui tippjuht eeskuju näitab, usuvad inimesed, mida ta räägib ja teeb, ning püüavad eeskuju järgida.
Sümbolite keele mittetundmine võib viia ettevõttest vale pildi tekkimiseni, sest imagot mõjutavad peale tippjuhi teadliku kommunikatsiooni ka sõnumid, mis juhist tahtmatult välja lähevad, mida sihtgrupid enda ja ühiskonnas levinud stereotüüpide järgi tõlgendavad. ?Olen suhelnud meediaga väga tihedalt ja seetõttu tean väga hästi, kui oluline kaal on igal väljaöeldud sõnal, igal liigutusel, näoilmel jne. Sest selle alusel (või järgi) hindavad kuulajad, vaatajad ja lugejad esinejat ja loomulikult tema kaudu ka firmat,? toonitab Potissepp.
Muidugi on peale meedia veel teisi vahendeid, mille abil firmakommunikatsiooni edastada: trükised, kliendilehed, aastaraamat, personaalne suhtlemine, tähtsündmused, klienditeenindus, turunduskommunikatsioon, heategevus, sponsorlus, kuid siingi jääb tippjuht peamüügimeheks, sest üldjuhul kinnitab tema sponsorlepingud, tema naeratab vastu kliendilehe esimesel küljel ning tema allkirjastatud sõbralik pöördumine potentsiaalsete ja olemasolevate klientide poole aitab kaasa ettevõtte soodsale imagole.
Üks definitsioon märgib, et imago on organisatsiooni või persooni poolt teadlikult endast loodud pilt. Teine, et imago on uskumuste ja muljete kogusumma, mis sihtgrupil organisatsioonist on. Veel võib öelda: hoiak, arvamus, suhtumine, maine jne.
Imago teket mõjutavad organisatsiooni või üksikisiku (tippjuhi) maine, sihtgrupi isiklikud kogemused kokkupuudetest imago objektiga (firmaga) ja kolmandad teabeallikad (meedia ja reklaam). Mida soodsama pildi suudab organisatsioon endast tekitada, seda suuremale edule võib ta loota. Eeltingimused peavad loomulikud täidetud olema.
?Sisemine müümine on ka tähtis, st kui palju juht nähtav on,? toonitab eduka väikeettevõtte Eesti Soolakaubandus OÜ juhatuse liige ja omanik Sven Talts. Kui on palju negatiivset, siis see hakkab mõjuma küll, märgib Talts. Ja samuti, kui juht vähegi oma tegevusvaldkonnas sõna võtab, siis see müüb Taltsi sõnul samuti.
?Firmajuhtidel ja teistel avaliku elu tegelastel lasub vastutus nii oma firma kui ka terve üldsuse ees. Kui ettevõtte tippjuht käitub ükskõikselt, ebaviisakalt või on oma arvamustes lahmiv või ei valda teemat, kantakse see kuulajate-vaatajate poolt automaatselt üle firmale, mida tippjuht esindab,? toonitab Sirje Potissepp. ?Ja kui firma käitub oma klientidega ebaväärikalt ja inetult, tekib automaatselt negatiivne arvamus kogu firma ja tema töötajate kohta ning see võib kanduda edasi tootele või teenusele. Ehk: iga firma töötaja on firma müügimees ja imago kujundaja. Meediaga suhtlev tippjuht või töötaja aga eriti.?
Seega peab tippjuht alati, kui ta arvamust avaldab, tegutseb või avalikkusega suhtleb, meeles pidama, et ta esindab ka ettevõtet, mitte ainult iseennast.
Autor: Imbi Ost