Võlgnike kasv annab tööd inkassofirmadele

Küsitlusele vastanud inkassofirmade hinnanguil on nende võlgnike baasis kaubandusvaldkonna ettevõtteid kuni veerand. Intrum Justitia ASi tegevdirektori Ivar Tammemäe pakkus sääraste võlgnike osakaaluks kuni 10 protsenti, lisades, et samas ei eristata andmebaasis võlgnike tegevusvaldkondade kaupa ning sama nimistu sisaldab ka paljusid eraisikute vastu suunatud nõudeid. Selle aasta jooksul Julianus Inkasso menetlusse antud business to business nõuete koguarvust ligikaudu 25 protsenti moodustavad võlglased, kes tegutsevad kaubandusvaldkonnas, ütles ettevõtte tegevjuht Jaanus Laidvee.

?Nii palju võin küll oma kogemusest öelda, et kaubandusega seotud probleemidest 15?20 protsenti puudutab hulgikaubandust, enamik on aga seotud jaekaubandusega,? lausus Tammemäe. ?Mida rohkem tekib hüper- ja supermarketeid, seda rohkem kaob ära pisikesi jaekauplusi.? Laidvee pakkus hulgi- ja jaekaubanduse vaheliseks suhtarvuks vastavalt ühe kolmandiku ja kaks kolmandikku.

Inkassofirmade kogemuse põhjal on kaubanduses tegutsevate võlgnikke praegu rohkem kui eelnevatel aastatel. ? Üks põhjus kindlasti on selles, et nn skeemimeistrid ja muidu kuritahtlikud äritegelased on saanud innustust eelmiste kordade edust, kui on jäetud tarnijatele maksmata, lastud firma pahatahtlikult pankrotti ja nähes et midagi sellest ei juhtunud, jätkavad nad tegevust juba uue juriidilise isiku all ja kõik kordub,? selgitas Laidvee.

Samas aga on skeemimeistrite tegevust pidurdanud ettevõtete teadlikkuse tõus ja partneri taustakontroll. Tammemäe sõnu vahetavad näiteks hulgifirmad omavahel võlgnike nimesid ning võlgnikele ei taheta krediiti anda. Teiselt poolt võivad sellised piirangud kiirelt välja suretada mõne ajutiselt raskustesse sattunud väikese kaupluse, lisas ta.

Tammemäe lausus, et tavaliselt toimuvad ikkagi õnnetused jaekaubanduses ühemeheettevõtete ja perefirmadega: ?Põhiprobleem: aetakse oma ja firma rahakott segi.? Ta lisas, et kui Eesti kaubanduse ajaloos praegu pretsedendituks peetava Spari-keti pankroti ühe põhjusena nimetatakse juhtimisvigu, siis võib juhtimisvigu esineda ka ühe kaupluse majandamisel. Kaupmehe raskuste ilmestamiseks sotsiaalse külje pealt on parimaks näiteks Tammemäe hinnangul Ida-Virumaa, kus seoses kõrge tööpuudusega langeb inimeste ostuvõime.

Laidveegi möönis, et enamik võlgnike hulgast on õnnetusse olukorda sattunud kaupmehed. ?Kaubandusvaldkonnast pärit võlgnike vastastest nõuetest, mida meile tahetakse loovutada, on umbes 5?10 protsendil juhtudest tegemist skeemimeistriga või vähemalt pahatahtliku võlgnevuse tekitamisega,? lausus ta, lisades, et võlgnike hulgas pole palju pidevalt korduvaid tuttavaid juriidilisi kehasid, sest ühe nime all pole võimalik kaua petta, kuid korduvad nende kehade taga seisvad isikud.

?Tüüpnäide sellistel juhtudel on järgmine ? algul võetakse kliendi käest väiksem kogus kaupa, makstakse selle eest ilma probleemideta, kuid seejärel võetakse juba suuremad kogused ning kaotakse silmapiirilt,? rääkis Laidvee. Teise näitena nimetas ta mingi toote, nagu raamat, avalikku müüki, kus osta soovijatel palutakse raha üle kanda ning lubatakse raamat seejärel koju kätte toimetada. Tegelikult ei saadeta aga raamatut ega tagastata ka makstud raha.

Edukuse määr võla sissenõudmisel kaubanduse valdkonnas sõltub inkassofirma esindajate sõnul kiirusest ja nõude alusdokumentatsioonist. ?Juhul kui võlausaldaja kaua ootab, siis on tõenäolisus suhteliselt väike, et asi laheneb,? lausus Tammemäe. Ta viitas samuti võlausaldajate sinisilmsusele ja Eestis tugevalt juurdunud lubaduste uskumisele. ?Lubadused on toredad asjad. Aga kui uskuma jääd, tuleb võlgniku ja enda vahele tõmmata konkreetne piir,? lausus võlanõudja. ?Kui see lubatud tähtaeg on näiteks kolme päeva pärast, siis järgmist lubadust uskuma jääda ei tohiks.?

Tammemäe ütles, et kui viis-kuus kuud on maksta lubatud, siis on asi suhteliselt mõttetu. ?Me proovime ikka, samas vanemate asjade õnnestumine võib olla 30?40 protsenti,? märkis ta. ?Kahe-kolme kuu vanustest asjadest laheneb 80?90 protsenti.? Samasse vahemikku jääb ka Laidvee keskmise nõuete rahuldamise tasemena pakutud 55?60 protsenti.