Norrale kaasa tunda on raske. Tänu Põhjamere suurtele naftavarudele on riik saavutanud sellise jõukusetaseme, mis vaid põlvkond tagasi oli kujuteldamatu ja mis on alates 1994 võimaldanud Norral Euroopa Liitu külmalt kohelda. Kuid Norra probleemid, mis pole küll võrreldavad Sahara-lähedase Aafrika või Afganistani omadega, on sellele vaatamata piisavalt tõsised.
Kui riigi loodusvarade küllus viib ootamatu jõukuseni, liiguvad selle majanduse ülejäänud osades investeeringud ekspordisektorist (valmistoodangu eksport) siseturu kaupade sektorisse.
Diagnoos sarnaneb hollandi haiguse all tuntud tõve omale. Kui ootamatu jõukuse tekitanud loodusvarad (nafta ja gaas) kaovad, jääb riiki vähe konkurentsivõimelisi tööstusi ja liiga palju tühje kohvik-raamatukauplusi. Järgneb vaevarikas ümberstruktureerimine.
Siiani on Norra vältinud hollandi haiguse halvimaid püüniseid, kasutades tohutuid naftatulusid riiklike säästude süsteemi, nn naftafondi rajamiseks, kuhu lubatakse investeerida välisaktivates.
See reegel peab piirama inflatsioonisurvet, samas ennetades riigi rikkuste raiskamist poliitiliselt kasulike, kuid majanduslikult raiskavate projektide peale valitud ametnike poolt. Mõlemas osas on Norra valvsust vähendanud ja riigil seisavad ees rasked ajad.
Palgad on kõigis majandusharudes kõrgele tõusnud, keskmine tõus sel aastal on tõenäoliselt suur 6. Selle kompenseerimiseks on firmad hindu tõstnud, toites niimoodi inflatsiooni. Kuid kuna keskpank on lubanud aastase inflatsiooni hoida keskmiselt 2,5 juures, on Norra intressimäärad praegu Euroopa kõrgeimad.
See on aidanud kaasa eelmise aastaga võrreldes peaaegu 10-lisele vahetuskursi tõusmisele Norra peamiste kaubanduspartnerite suhtes, muutes ekspordisektori vähem konkurentsivõimeliseks. Siseriiklikke tööstusi, mis seisavad vastamisi väliskonkurentsiga, on hakatud sulgema või välismaale paigutama. Selle tulemusena tõuseb maailma ühes rikkamas riigis tööpuuduse tase.
Kuid tõeline probleem on ühiskondlik sektor. Riigikulud tõusevad 4 aastas uue tegutsemisreegli tõttu, mis jõustus 2001 ja lubab naftafondi tulusid järk-järgult sisemajanduses kasutada. Kuid eelarve lisatulu on üksnes madalamate maksude hüvitamine, samas kui kõrged palgad ja intressimäärad upitavad riigikulud üles.
Seega on ühiskondlike teenuste samal ja tööpuuduse madalal tasemel hoidmiseks vaja suuremaid riigi kulutusi. Tsükkel alustab seega veel ühe ringiga: kõrgemad intressimäärad, jätkuv valuuta kallinemine, ekspordisektorite vähenemine ja suurema tööpuuduse oht.
Norral on ainult üks lahendus. Ekspordisektori osakaalu vähenemisel peab siseriiklik sektor oma tootlikkust ja tootmismahtu suurendama. Ja selleks on ainult üks tee ? ülenõudlus tuleb riigisektorist mujale suunata. Nõudlus ei kao iseenesest. Juba praegu tunduvad Norras ooteajad meditsiini- ja hooldusteenustele olevat lõputud ja koolimajade seisukord halveneb ? mõned neist on riigi tervisekaitse sulgenud.
Osa ühiskondlikke teenuseid tuleb järelikult erastada. See põhjustab poliitilisi vaidlusi, kuid võib pakkuda ka kuldset võimalust riigi potentsiaali realiseerimiseks mõistliku investeeringustrateegia kaudu, mis oli naftafondi esialgne eesmärk.
Hetkel kuum
Investorite seas on FedEx ja Foxconn
Selle strateegiaga peaksid kaasnema märkimisväärsed investeeringud inimkapitali: haridusse, väljaõppesse ja teaduslikesse baasuuringutesse. Kuid briljantsed ideed ei sünni tellimuse peale. Kõik valitsuse pingutused surevaid tööstusharusid elus hoida või investeeringuid innovatiivseid projekte välja valides suunata oleksid majanduskatastroofi retsept.
Ootamatu jõukus, mis Norrasse saabus tänu naftale ja gaasile, võib olla samavõrra nii nuhtlus kui ka õnnistus. Hinnanguliselt 10?15aastaste naftavarudega Araabia Ühendemiraadid kõrvaldasid mullu viisapiirangud enamikule Lääne kodanikele, püüdes kiirendada elujõulise turisminduse arengut. Kasahstan seisab peale hiljutist suurte varude avastamist Kaspia meres sama protsessi alguses.
Need riigid olid nagu Norragi loodusvarade loteriil võitjad, kuid see ei garanteeri, et nende rikkus säilib, kui väljamakseid enam ei tehta.