Võlaõigusseaduse järgi hakkavad tulevikus arsti ja patsiendi vahel olema võrdväärsed lepingulised suhted.
Arstide Liidu presidendi Andres Lehtmetsa sõnul sätestab uus võlaõigusseadus patsiendi ja arsti vahel lepingulised suhted koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Näiteks võib patsient arsti kohtusse kaevata. Arstil on kohustus ravida ja õigus selle eest tasu saada, märkis ta.
Ravikindlustusseadus sätestab ka juhud, mil patsiendilt võib lisatasu võtta. Visiiditasu piirmär on seejuures 50 kr ja voodipäeva eest võib raviasutus küsida kõige rohkem 25 kr. Täiendava tasu eest võib patsient ravijärjekorrast mööda pääseda, endale üksikpalatit ja lisatoitu tellida.
Lehtmetsa sõnul peaks raviteenuste hind tagama tevishoiu jätkusuutliku arengu, mis tähendab piisavat palgataset ja head ravikvaliteeti.Praegu on tema hinnnagul erinevatest raviteenustest piisavalt finantseeritud vaid diagnostika valdkond. Haiglate eraõiguslikeks saamises nägi ta ohtu, et raviasutused loobuvad neile kahjutoovate teenuste osutamisest.
Arstide esindaja sõnul on praegu suuremaid problleeme tervishoiuteenuste hulga ja hinna omavaheline seos, sest ressurss on piiratud.
Euroopa Liiduga ühinemisel pole arstil enam ühtki takistust asuda tööle ükskiõik millises liikmesriigis, rääkis Lehtmets. See võib tema hinnangul tekitada probleeme tööjõuga. Praegu arste Eestis tema hinnangul piisab, õdesid võiks aga rohkem olla.
Uudise vahendas Sirje Niitra
Seotud lood

11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini