Autode erisoodustustasu võetakse appi riigikassat täitma

Kui praegu moodustab ettevõtte 1000 krooni pealt makstav nn erisoodustusmaks auto eest 797 krooni, siis uuest aastast 2000 kroonise määra puhul 1600 krooni. Nii loodab riik rahandusminister Harri Õunapuu poolt just allkirjastatud määruse kaudu teenida riigieelarvesse 130 mln krooni.

ASi Harju Elekter pearaamatupidaja Karin Padjus kannab näiteks veel selle aasta lõpuni riigile üle 8000?9000 krooni erisoodustusmaksu kuus. Tuleval aastal aga lähtuvalt rahandusministri määrusest topeltsumma.

Aastas tasub Harju Elekter praegu autode pealt üldse kokku 100 000 krooni ringis erisoodustusmaksu. Uuest aastast kujunev number 200 000 krooni pole Harju Elektrile loomulikult tappev, kuid võib väiksemale ettevõtjale, kes autosid rohkem kasutab, proovikiviks kujuneda.

Erisoodustusmaksu tuleb ettevõttel tasuda iga auto pealt, mille omanikukulusid, sh näiteks liisingumakseid kannab töötaja, kuid mille kasutamist tööülesanneteks ettevõte kompenseerib.

Pearaamatupidaja Karin Padjus ütles, et erisoodustusmäära ning sealtkaudu maksukoormuse tõstmisele vaatamata on ettevõttel märksa kasulikum maksta riigile erisoodustusmaksu kui pidada ülal ettevõtte ametiautosid. Seetõttu on erisoodustusmaksu näol tegemist üsna kindlalt riigieelarvesse laekuva ning ka hõlpsalt kontrollitava maksuga. Kõrvalehiilimist või muude teede leidmist võib pidada üsna raskeks.

?Suhteliselt mõru uudis, minu rahakotile mõjub otseselt,? nentis rahandusministeeriumi otsuse kohta endine rahandusminister, praegu konsultandina leiba teeniv Mart Opmann. ?1998. aastal tegime valitsusele ettepaneku seda määra tõsta, kuid ettevõtjate vastuseis oli nii tugev, et loobusime.?

Autokompensatsiooni määra 500 kroonilt 1000 kroonile tõstis valitsus hiljem, 2000. aastal kui Mart Opmann oli kabinetist lahkunud ja tema asemele asunud Siim Kallas.

Opmann lisas, et kindlasti leidub Euroopas maid, kus sarnane määr on ka suurem. Tööandja poolt hüvitatav bensiin töötajale katab nendes maades ka oma sõite ning kindlustust ning on suurem ka 2000 kroonist kuus, kuid palgad pole keskpikas tulevikus kaugeltki võrreldavad. ?Proovi aga autot odavamalt osta või kindlustada. Nii, et kes millisel alusel ?kokku lepib?,? nentis Opmann. Ta lisas, et kui valitsus tahab endale sauna kütta, siis kütku.

Eksministri arvates peitub tegelik põhjus sedasorti maksude kiirel tõstmisele 2000. aasta tulumaksuseaduses ? järjest enam napib katteallikaid kuludele.

Projekteerimisfirma PIC Eesti ASi direktor Aarne Eipre nentis, et ettevõttele oleks kindlasti kasulik üle vaadata, kas autot kasutatakse 1000 või 2000 kroonile vastavalt või mitte. ?Meie oleme kompenseerinud auto kasutamist 200?1000 kroonini sõltuvalt vajadusest,? lisas ta. Samasugust poliitikat kavatseb ettevõte jätkata.

Rahandusministri määruse seletuskirjas öeldakse, et sõiduki tasuta või soodushinnaga kasutada andmise väärtuse tõstmine 2000 kroonini kuus toob kaasa riigieelarve tulude suurenemise umbes 130 miljon krooni võrra. Sellest 57 miljonit krooni moodustab ettevõtte tulumaks ja 73 miljonit krooni sotsiaalmaks, seisab määruse seletuskirjas.