12 september 2002

Vahur Kraft: laenutaotlejad peavad oma võimaluste üle mõtlema

Intervjuu Eesti Panga presidendi Vahur Kraftiga:

<b>Mida soovib Eesti Pank piirata rohkem, kas investeerimist või tarbimist?</b>

Eesti Pank soovib kaasa aidata majanduse tasakaalustamisele. Hoolimata, tööhõive ja tootlikkuse tõusust on majanduse tasakaal paigast ära.

II kvartali 6,5-protsendilist majanduskasvu kandis Eesti Panga hinnangul suures osas tarbimine. Siiski tuleb arvestada, et on suurenenud ka investeeringud kinnisvaraarendusse, sh ettevõtete põhitegevuse arvelt.

Praegu on väga tähtis, et kõik eraisikud ja ettevõtted hindaksid oma laenuteenindamise võimet ? nii võetud kohustusi kui ka sissetulekut pikema aja jooksul. Oluline on ka valitsus? ja erasektori säästmise suurendamine.

<b>Milline majandussektor vajab kõige rohkem jahutamist?</b>

Meie eesmärk on praegu jõulise sõnumi andmine, mitte järsk jahutamine. Tegu on ettevaatusabinõuga - juhime tähelepanu teatud ebakohtadele ja ootame aja jooksul keskkonna kohanemist.

Investeeringud kinnisvaraarendusse, sh ettevõtete põhitegevuse arvelt on avaldanud hinnasurvet ärimaa hindadele ning investeeringute oodatav tasuvus ei pruugi vastata ootustele.

<b>Kas Eesti majanduse ülekuumenemine võib olla märk sellest, et Euroopa Keskpanga rahanduspoliitika Eestile ei sobi?</b>

Me ei räägi ilmsest ülekuumenemisest, sest siis oleks sammud hoopis teised. Praegu on eesmärk vältida ülekuumenemist.

Küsimus ei ole mitte Euroopas, vaid terves globaalses taustas ? intressid on kõikjal madalal ja Euroopa mõjutab meid nagunii. Samas on vahe, kas me oleme seespool EL-i või EL-is sees. EL-i liikmeksolek avab uusi turge ja majandus ei ole nii haavatav.

<b>Millised võivad olla järgmised sammud, millega Eesti Pank võib laenamist pidurdada?</b>

Esialgu on kaks sammu: riigi deposiitide väljaviimine krediidiasutustest ning koostöös finantsinspektsiooniga on väljatöötamisel ettepanekud kommertspankadele laenutingimuste karmistamiseks. Jälgime olukorda ning vajadusel kas karmistame või lõdvendame meetmeid meile seadusega antud võimaluste raames.

<b>Kui kauaks on piiranguid ette näha?</b>

Oleme võtnud Eesti majanduse tähelepaneliku vaatluse alla sellel sügisel. Edasised plaanid sõltuvad majanduse seisukorra kohta laekuvatest signaalidest ? maksebilanss, struktureeritud SKP näitaja ja nii edasi.

<b>Millise ajaga loodab Eesti Pank jooksevkonto defitsiidist vabaneda?</b>

Praegu on aktuaalne defitsiidi alandamine jätkusuutlikule tasemele. Pealegi ei sõltu olukorra parenemine mitte ainult keskpangast ? nii valitsuse kui ka erasektori toetus on siin vajalik. See koostöö juba käib.

<b>Kuidas mõjub laenunõudlusele ja jooksevkonto defitsiidile Eesti

valmistumine astumiseks Euroopa Liitu?</b>

Eesti on muutumas üha usaldusväärsemaks ja siia laentakse kergemini.

EL-iga ühinemine peaks õige poliitika puhul jooksevkontole soodsalt mõjuma - soodustama konkurentsivõime, tootlikkuse ja seeläbi ka ekspordipotentsiaali jätkuvat kasvu.

Eestisse hakkab pärast ühinemist liikuma märkimisväärseid kapitalivoogusid - nii riigieelarve kaudu kui erasektoris. EL-i kontekstis tuleb jälgida, et fondide rahade suunatakse õigetesse sektoritesse - kapitalivood peaksid genereerima kasvu, mitte ei tohi suunduda tarbimisse.

<b>Milliste vahenditega kavatseb Eesti Pank piirata avaliku sektori

kulutuste kasvu?</b>

Avaliku sektori kulutusi peab sektor ise kontrollima, kuid on ka erinevaid rahapoliitilisi meetmeid selle suunamiseks. Kahtlemata peab väärtustama pikaajalisi strateegilisi arengukavasid.

<b>Kui suurt ohtu Eestile võib kujutada madala omafinantseeringuga

riskantsetele projektidele antavate laenude garanteerimine riigi poolt?</b>

Siin tasub väga hoolikalt jälgida, et garanteerimine ei tekitaks turumoonutusi ega põhjustaks avalikule sektorile ulatuslikke potentsiaalseid kohustusi.

Hetkel kuum