Vahur Kraft: laenutaotlejad peavad oma võimaluste üle mõtlema

<b>Mida soovib Eesti Pank piirata rohkem, kas investeerimist või tarbimist?</b>

Eesti Pank soovib kaasa aidata majanduse tasakaalustamisele. Hoolimata, tööhõive ja tootlikkuse tõusust on majanduse tasakaal paigast ära.

II kvartali 6,5-protsendilist majanduskasvu kandis Eesti Panga hinnangul suures osas tarbimine. Siiski tuleb arvestada, et on suurenenud ka investeeringud kinnisvaraarendusse, sh ettevõtete põhitegevuse arvelt.

Esialgu on kaks sammu: riigi deposiitide väljaviimine krediidiasutustest ning koostöös finantsinspektsiooniga on väljatöötamisel ettepanekud kommertspankadele laenutingimuste karmistamiseks. Jälgime olukorda ning vajadusel kas karmistame või lõdvendame meetmeid meile seadusega antud võimaluste raames.

<b>Kui kauaks on piiranguid ette näha?</b>

Oleme võtnud Eesti majanduse tähelepaneliku vaatluse alla sellel sügisel. Edasised plaanid sõltuvad majanduse seisukorra kohta laekuvatest signaalidest ? maksebilanss, struktureeritud SKP näitaja ja nii edasi.

<b>Millise ajaga loodab Eesti Pank jooksevkonto defitsiidist vabaneda?</b>

Praegu on aktuaalne defitsiidi alandamine jätkusuutlikule tasemele. Pealegi ei sõltu olukorra parenemine mitte ainult keskpangast ? nii valitsuse kui ka erasektori toetus on siin vajalik. See koostöö juba käib.

<b>Kuidas mõjub laenunõudlusele ja jooksevkonto defitsiidile Eesti

valmistumine astumiseks Euroopa Liitu?</b>

Eesti on muutumas üha usaldusväärsemaks ja siia laentakse kergemini.

EL-iga ühinemine peaks õige poliitika puhul jooksevkontole soodsalt mõjuma - soodustama konkurentsivõime, tootlikkuse ja seeläbi ka ekspordipotentsiaali jätkuvat kasvu.

Eestisse hakkab pärast ühinemist liikuma märkimisväärseid kapitalivoogusid - nii riigieelarve kaudu kui erasektoris. EL-i kontekstis tuleb jälgida, et fondide rahade suunatakse õigetesse sektoritesse - kapitalivood peaksid genereerima kasvu, mitte ei tohi suunduda tarbimisse.

<b>Milliste vahenditega kavatseb Eesti Pank piirata avaliku sektori

kulutuste kasvu?</b>

Avaliku sektori kulutusi peab sektor ise kontrollima, kuid on ka erinevaid rahapoliitilisi meetmeid selle suunamiseks. Kahtlemata peab väärtustama pikaajalisi strateegilisi arengukavasid.

<b>Kui suurt ohtu Eestile võib kujutada madala omafinantseeringuga

riskantsetele projektidele antavate laenude garanteerimine riigi poolt?</b>

Siin tasub väga hoolikalt jälgida, et garanteerimine ei tekitaks turumoonutusi ega põhjustaks avalikule sektorile ulatuslikke potentsiaalseid kohustusi.