Aktsiaseltse ähvardab lõpetamine

Aktsiaseltsid, kes selleks tähtajaks oma aktsiaid ei registreeri, kuuluvad EVK seaduse § 88 lg 7 kohaselt sundlõpetamisele, mis tähendab, et aktsiaseltsi tegevus on koheselt takistatud.

Ei ole üllatav, et aktsiate registreerimise kohustus on tekitanud sellega kaasnevate kulude tõttu nii vastuseisu kui ka pahameelt.

Esmalt tuleb aktsiaseltsil tasuda 500 krooni menetlustasu, mis tähtaja saabudes forsseeritult suureneb: novembris on menetluse lõiv juba 1000 ja detsembris lausa 2000 krooni. Sellele lisaks tuleb tasuda ühe kande tegemise eest aktsionäri kohta neli krooni ja veel 100 krooni, kui aktsiad on panditud. Edaspidi peavad aktsiaseltsid maksma hooldustasu 0,02% aktsiakapitalist kvartalis. Kusjuures ei ole välistatud tasude suuruse muutumine, kuna EVK on oma hinnakirja kujundamisel vaba, vajades selleks vaid kooskõlastust.

Kas aktsiaseltsid, mille ümberkujundamise menetlus on pooleli, on kohustatud siiski esitama taotluse aktsiate registreerimiseks 1. jaanuariks 2003? Kas vastasel korral aktsiaseltsid sundlõpetatakse?

Täna kehtivate seaduste kohaselt tuleks asuda seisukohale, et aktsiaselts, kus ümberkujundamise menetlus on pooleli, peab kas või ajutiselt, kuni ümberkujundamise lõpetamiseni EVK-s registreeruma. Seega tuleb hilinejatel kanda topelt kulutusi ? nii aktsiaraamatu üleandmisel kui ka osaühinguks ümberkujundamisel. Põhjus on lihtne ? pärast 1.jaanuari 2003 kuulub aktsiaselts sundlõpetamisele ja tal ei ole enam õigust muuta põhikirja, mis on ümberkujundamisel aga möödapääsmatu.

Justiitsministeeriumis on väljatöötamisel sundlõpetamist täpsemalt reguleeriv määrus, mis teeb sundlõpetamise osas mõningaid erandeid. Kavandatava määruse kohaselt rakendatakse erikorda 2003. aasta 3. jaanuarist aktsiaseltsi suhtes, kes ei esitanud hiljemalt 2003. aasta 2. jaanuariks taotlust Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale aktsiate registreerimiseks või kandeavaldust äriregistrit pidavale kohtule enda täis-, usaldus- või osaühinguks ümberkujundamise või vabatahtliku lõpetamise kohta. Määruse vastuvõtmisel vabanevad sundlõpetamisest need aktsiaseltsid, kes jõuavad esitada ümberkujundamise avalduse äriregistrile enne 2. jaanuari. Seejärel, erinevalt varasemast seisukohast, ei ole määravaks asjaolu, et vastav kanne oleks äriregistris tehtud.

Seadusandja andis aktsiaseltsidele aktsiate registreerimise kohustuse täitmiseks või alternatiivsete võimaluste kasutamiseks üleminekuajana kaks aastat. Sellest hoolimata on paljud alles täna jõudnud järeldusele, et ümberkujundamine on nende jaoks parim lahendus. Kindlasti oodati võimalikku seadusemuudatust või tähtaja pikendust, millele aga siiski eriti loota ei tasu.

Järgmise aasta algusest käivitub järjekordne sundlõpetamiste laine Eesti ettvõtlusajaloos.

Autor: Kaili Siilak