Saksa ettevõtjad Eestis luurel

11. september pole kuupäev, mis siinmail elu seisma jätaks. Küll aga oli hiljutine üleujutus Saksamaal põhjuseks, mis sundis kahel sealsel ettevõttel plaanitud Eesti-visiiti edasi lükkama. Kuid üheksa firmat said tulla kohtuma ligi 40 Eesti ettevõtte esindajaga. Sakslaste esindatud valdkonnad ulatusid nii loomasööda tootmises mõõteriistade valmistamiseni kui ka jäätmekäitlusest toiduainetööstuse seadmeteni. Siit maalt kontaktpäevale saabujad esindasid nii väike- kui suurfirmasid, kohal olid nii väiksed pagarikojad ja meiereid, aga samas ka sellised ?suured? nagu Eesti Energia, Lindegaard või Eesti Raudtee.

Saksa majandusesinduse juhataja Ralph-Georg Tischeri sõnul toimuvad sedalaadi kontaktpäevad riikliku programmi raames, mis toetab Saksamaa idaosas asuvate liidumaade ettevõtjate toodangu turustamist välisturgudel. Seda juba kümme aastat ja üle terve maailma. Vahepeal on asi nii kaugele jõudnud, et see toetusprogramm katab aastas 30?35 riiki. Eesti ja Balti teised riigid on kampa võetud teist aastat.

?Osalejaid on ühe projekti kohta umbes 15 Ida-Saksa firmat,? selgitas Tischer. ?Arv on teadlikult limiteeritud, sest siis saab individuaalselt ettevõtete eest hoolitseda,? lisas ta, viidates majandusesinduse töötajate kontaktpäevale eelnenud Saksamaa-külastustele, kus on väljavalitud ettevõtted kurssi viidud nii sobivate Eesti firmadega kui ka siinse majanduspoliitika ja raamtingimustega.

Oma liikmesettevõtteid kontaktpäeval saatnud Leipizigi kaubanduskoja juhi Christa Friedrichi sõnul on kojal 45 000 liiget, kellest 95 protsenti on just pisiettevõtted ehk siis saksa mõistes 7?8 töötajaga. Tegemist on noorte firmadega, kes vajavad toetust ning nende eest hoolitsemine ongi majandusesinduste ja saatkondade peamiseks ülesandeks.

Tischeri hinnangul peaks sedalaadi kontaktpäeva tulemuslikkus olema individuaalse ettevalmistuse tõttu piisavalt kõrge, samuti on ettevõttel olemas ettekujutus vastaspoole ootustest. ?Selge see, et kõik ei õnnestu,? märkis ta. ?Balti riike külastavate delegatsioonide vestluste tulemuseks on üks-kaks väga head kontakti, kus räägitakse ärist juba väga konkreetselt. Kindlasti tekib pooltel ettevõtetel selline kontakt, mille kallal saab edasi töötada.?

Kontaktpäeva järgselt küsitletud kolmest Eesti ettevõtjast kaks hindas kohtumise tulemuslikuks. Kuusalus tegutseva saepurust puitbriketti tootva OÜ Puitbrikett tegevjuhi Jaak Jõgi hinnangul oli kohtumisest Saksa firmaga Inergetic AG kasu: ?Konkreetset lepingut küll pole, aga vastastikune huvi edasise koostöö jaoks on olemas.?

Jõgi lausus, et sakslased tahavad rajada biokütusel baseeruvat elektrijaama. ?Neid huvitav tooraine kogus on tunduvalt küll suurem, kui meie suudame toota. Kuid meie edasisel koostööl on see mõte, et oleme neile siin teejuhiks. Aitame ostida partnereid, kontakte,? selgitas ta.

Prügiveo ja -käitlusega tegeleva Vaania ASi juhatuse esimehe Mart Kont lausus, et sääraste kohtumiste korral on tegemist osapoolte vahelise pinna sondeerimisega. Ta lisas, et kõneluses sakslastega leiti ühiseid punkte, edasine kontakt tähendab täiendavat info andmist.

?Selles asjas on potentsiaali, loodan, et sellest võib midagi välja tulla,? tõdes Kont, viidates kõneluste teemat valgustades tehnoloogiale, millele edaspidi otsitakse Eestis kasutamise võimalust. Kont märkis samuti, et sarnaselt ürituselt Lätis on ettevõttel tekkinud hea koostöö prantslastega.

Eelnevate arvamustega risti vastupidist seisukohta väljendas õmblus- ja nahatööstuse seadmete müüja Kliko OÜ juht Ülo Pärtel: ?Kontaktpäeva kasu oli null, sellega hävitab Saksamaa saatkond igasuguse tahtmise Saksa firmadega tegeleda.? Pärtel lausus, et on pettunud kõige rohkem saatkonna ajutise konsuli suhtumises. Samuti oli tema sõnul kehv Saksa firma ettevalmistus kohtumiseks Eesti ettevõtjatega.