Juristid: iga seaduserikkumine ei peagi olema süütegu

Finantsinspektsioon teatas eile, et leidis Indrek Neivelti teos vastuolu seadusega, kuid ei tuvastanud tema käitumises süüteo koosseisu.

?Juriidiliselt on see täiesti korrektne sõnastus. Mina saan aru, et ta ei sooritanud kriminaalkuritegu ega haldusõigusrikkumist,? ütles justiitsminister Märt Rask.

Endine riigikohtu esimees, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste: ?Kõik seadusega vastuollu minekud, pole veel süüteod.? Maruste ütles, et paljudel puhkudel need langevad kokku. ?Kuid see ei pruugi alati nii olla.?

Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Soontak: ?Seda nimetatakse riikliku sunni ökonoomsuse põhimõte. Seaduse rikkumise eest ei pea riik alati inimest karistama.?

Soontak lisas, et eesmärk on siiski selles, et tekitatud kahju saaks hüvitatud või tasandatud, mõnikord lisatakse seadusesse ka karistusnorm.

Ta lisas, et seadustes on ka paragrahve, mille rikkumise eest ei ole seadusandja näinud ette karistust.