Universaalne teenusepakkuja leidmise kriteerium puudub

Nii Eestis kui kogu maailmas tegutseb väga erinevaid ekspedeerimisfirmasid alates kahe-kolme töötajaga pisiettevõtetest kuni sadade tütarfirmade ja tuhandete töötajatega globaalsete kettideni. Siiski on tänapäeval huvitav jälgida, kuidas viimastel aastatel toimunud globaalsete suurfirmade ühinemiste ja üha suuremaks muutumise kõrval tekib pidevalt juurde ka erinevaid väikeseid ekspedeerimisettevõtteid.

Esmapilgul võib tunduda ebaloogiline, et kliendid võiksid valida globaalsete suurfirmade kompleksse ja üle maailma garanteeritud teenuse kõrval väikese firma transpordi- ja ekspedeerimisteenuse, kuid ekspedeerimisfirma valikul on tegureid, mis ei sõltu firma suurusest ega globaalsusest.

Samas pakuvad väikesed firmad tihti samuti kompleksseid teenuseid, mille kvaliteet ei pruugi suurfirmade omast halvem olla. Nad võidavad endale kliente ja saavutavad nende rahulolu enamasti järgmiste teguritega, kui nad suudavad neid kasutada:

Ei ole olemas universaalset kriteeriumi omale sobivaima ekspedeerija leidmisel ja enamasti saab kriteeriumiks ikka kliendi oma kogemus. Klient, kes tihti oma ekspedeerimispartnerit vahetab, võib jäädagi parimat otsima. Üldjuhul leitakse parim lahendus ekspedeerija ja kliendi pikemas koostöös, kus klient harjub esitama ekspedeerijale infot, tellimusi ja nõudmisi nii, et see teenusepakkujat maksimaalselt abistaks ning ta õpib omakorda tundma kliendi tööstiili ja vajadusi.

Hea koostöö korral on tulemuseks teenus, kus ekspedeerija suhtleb ise kliendi kauba tarnijatega, vajades ainult minimaalselt kliendi instruktsioone.

Ka Eestis on näiteid ekspedeerija-kliendi suhetest, kus klient teatab ainult telefonitsi ekspedeerijale, et ?mul peaks sel nädalal Hollandist midagi tulema?, ja ekspedeerija hoolitseb tarnijaga suhtlemise, dokumentatsiooni, kauba veo, lahtitollimise, ladustamise ja distributsiooni eest.

Sellist koostööd, kus ekspedeerija hoolitseb kauba saatja ja saaja eest täielikult kauba tarnimise, info liikumise ja dokumentatsiooni eest, võttes endale osa tarnija ja kauba saaja funktsioone, on hakatud nimetama kolmanda poole logistikaks.

Samas räägitakse ka neljanda poole logistikast, mis lisaks kaupade logistika organiseerimisele sisaldab endas logistikasse ? ladudesse, infotehnoloogiasse ja tehnikasse ? ühiselt investeerimist ning ühiselt rahavoogude juhtimist.

Autor: Paavo Kollom