Minister tahab kaotada riigihanke mugava erivormi

Riigihangete seadus lubab teha otsehankeid ehitustööde puhul, mille maht jääb alla 2 miljoni krooni, ja asjade ning teenuste ostmisel, mille maht jääb alla 200 000 krooni.

Olukord on muutunud tõsiseks, nentis riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv. ?Peaaegu iga teine riigihange on vormistatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihankena,? rääkis Sarv. ?Suurem osa neist hangetest käivad 57 paragrahvi 13. punkti alla, mis tähendab, et neid hankeid ei pea kellelegi põhjendama ja kaebused nende kohta ei jõua meile, sest otsehankeid ei saa riigihangete ametis vaidlustada.?

?Erand, mille eesmärk on võimaldada teha kiiresti riigihange, on muutunud paraku tavamenetluseks,? põhjendas majandusministeeriumi kaubandusosakonna peaspetsialist Karl Taklaja, miks majandusminister Liina Tõnisson esitas augusti algul Riigikogule täiendusettepaneku tühistada otsehanget lubav 13. punkt.

Tartu ehitusfirma ASi Ehitusfirma Rand & Tuulberg juhataja Taivo Tähe sõnul mõjutaks otsehangete keelamine nende firma tegevust vähe. ?Meie oleme väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumistes väga vähe osalenud,? rääkis Täht. ?Otsime ikka suuremamahulisi töid.?

Samas kahtles Täht, kas kõne all oleva 13. punkti tühistamine on riigi seisukohalt mõistlik. ?Tühistamine mõjutab eeskätt tellijate tegevust, kes peavad siis hakkama iga väikse hanke puhul läbi viima täismenetlust ning aega kulub rohkem,? seletas Täht.

Seadusepunkti kaotamine tooks tellijatele tohutult tööd juurde. Tallinna haridusameti haldusjuht Martti Taidre rääkis, et ta teeb asutuse nimel aastas 50?100 hanget ja kui neid kõik teha avatud pakkumisena, ei kujutaks ta töömahtu ette, see poleks võimalik. ?Ühele avatud pakkumisele kulub sada töötundi,? lausus ta.

Taidre lisas, et kui see punkt kaob, siis ta on kaks võimalust, kas tehakse midagi analoogset asemele või on oodata ametnikearmee tohutut paisumist.

Põhjendusteta otsehanke varjus on korraldatud ka hankeid, kuhu kutsutakse mitu osalejat. Nii näiteks korraldas Võru linnavalitsus mais riigihanke Võru Kesklinna Gümnaasiumi puitakende vahetamiseks, kuhu kutsus kolm osalejat. Võitjaks kuulutati madalaim, ASi Viljandi Aken ja Uks 1,3 mln kroonine pakkumus. Tartu firma ASi Glaskek Tartu ja Võru firma ASi Rehpol pakkumused olid umbes 180 000 krooni võrra suuremad.

?Kuna riigihanke ostjal pole otsehanke puhul kohustust põhjendada võitja eeliseid, jääb meid painama küsimus, kuidas on võimalik nii odavalt teha tööd vastavalt pakkumiskutses esitatud nõuetele,? ütles Glaskek Tartu müügijuht Diana Sosnovski.

Ülo Sarve sõnul peab riigihanke ostja kohtlema kõiki pakkujaid võrdselt. ?Kui Võru linnavalitsus otsustas otsehanke meetodit kasutades kutsuda ühe firma asemel kolm, on tegemist eduka pakkuja otsusega ja lõplik otsus peab olema motiveeritud ning eelis teistele teatatud,? seletas Sarv.

Võru abilinnapea Andres Kõivu kinnitusel on nad tavaliselt praktiseerinud avalikku riigihanget. ?Antud juhul läks meil kiireks, sest saime Taani energiaagentuurilt kinnituse alles mais, et nad toetavad kooliakende väljavahetamist poole miljoni krooniga,? põhjendas Kõiv erijuhu valimist.

Sosnovski sõnul toimusid mitme teise kooli akende vahetuse konkursid samal ajal ja olid avalikud ja läbipaistvad.