• OMX Baltic0,05%308,63
  • OMX Riga−0,03%870,55
  • OMX Tallinn−0,02%2 049,44
  • OMX Vilnius−0,19%1 208,15
  • S&P 500−1,61%5 844,61
  • DOW 30−1,91%41 860,44
  • Nasdaq −1,41%18 872,64
  • FTSE 1000,06%8 786,46
  • Nikkei 225−0,81%36 996,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%90,52
  • OMX Baltic0,05%308,63
  • OMX Riga−0,03%870,55
  • OMX Tallinn−0,02%2 049,44
  • OMX Vilnius−0,19%1 208,15
  • S&P 500−1,61%5 844,61
  • DOW 30−1,91%41 860,44
  • Nasdaq −1,41%18 872,64
  • FTSE 1000,06%8 786,46
  • Nikkei 225−0,81%36 996,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%90,52
  • 30.09.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Raha paigutamisel otsi tugeva nõukoguga firma

Majandusajakiri Businessweek kirjutab oma värskes numbris, et 1990ndatel aastatel, mil ettevõtete aktsiate hinnad tõusid, ei omistatud nõukogule suuremat tähtsust. Olenemata sellest, kas nende liikmed ettevõtte tegevusest midagi teadsid ning firma heaks ka midagi korda saatsid, tõusis aktsia hind nagunii. Ja aktsionäride vara kasvas.
Börsimulli lõhkedes olukord muutus ning äkki sai selgeks tugeva nõukogu olulisus ? vaid oma tööd hästi teinud järelevalvenõukogu suudab raskel ajal aidata ettevõtetel kahjusid miinimumini viia ja omanike vara säästa.
Nõukogu olulisust kinnitab 1996. aasta Businessweeki samalaadse edetabeli ettevõtete käekäik.
Edetabeli koostamisele järgneval kolmel aastal, mil majanduses oli kõik korras, edestasid tugeva nõukoguga ettevõtete tootlused teisi umbes vahekorras 2:1. Kui aga seis majanduses hakkas 2000. aastal halvenema, muutus olukord drastiliselt: tugeva nõukoguga ettevõtted on suutnud oma väärtuse säilitada ja pakkuda keskmiselt 51,7protsendilist tootlust, samas kui nõrkade nõukogudega ettevõtete aktsionärid on kaotanud keskmiselt 12,9protsenti oma varast.
Põhilised küsimused, mis ettevõtete nõukogude ees seisavad, on rasked: millist tasu peaks maksma tegevjuhile, et see peegeldaks tema töö tulemuslikkust ning motiveeriks võimalikult hästi töötama; kuidas tuleks töötajate aktsiaoptsioone raamatupidamises kajastada (nii mõnedki ettevõtted, s.h General Electric on otsustanud need kuludesse kanda); millised sidemed ja majanduslikud huvid võivad olla nõukogu liikmetel ettevõttes; kui paljudesse nõukogudesse võib üks inimene kuuluda, ilma et see tema töö kvaliteeti vähendaks; kuidas komplekteerida ja juhtida ettevõtte siseauditit; kas ja kui palju peaks kasutama konsultatsioonifirmade abi.
Hiljutised raamatupidamisskandaalid ja suurfirmade pankrotid näitavad, et ühtki neist küsimustest ei tohi nõukogu liikmed alahinnata ega vastuseta jätta. Businessweeki kokku kutsutud ekspertide hinnangul suudavad ja tahavad seda teha vaid inimesed, kellel on huvitatuseks piisav osalus ettevõttes, kuid kes samas pole ettevõtte igapäevase tegevjuhtimisega seotud.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele