Nordea intressilangus konkurente ei mõjuta

Nordea otsus tulenes panga vanemdiileri Rait Põllendiku sõnul vajadusest testida huvi kroonilaenude vastu. Viimasel ajal on Nordea hoiuste maht kroonides kasvanud, mistõttu on võimalik elavamalt kroonilaenu anda. Seni on laenu antud põhiliselt euros, kroonilaenude osakaal on väga väike.

Ühispanga turuanalüüsi direktori Sven Kunsingu sõnul on meie laenuintressid riigi väiksust, inflatsiooni, väliskaubanduse olukorda ja muid riske arvestades juba isegi ülimadalad. Jooksevkonto suur defitsiit näitab, et me elame välismaailma arvel võlgu, mille kestus sõltub ainult välisinvestorite tahtest meie head äraelamist finantseerida. ?Minu arust näitab Nordea selline samm soovimatust sellest teemast aru saada,? ütles Kunsing. Samas ongi Nordea üks neist välisinvestoritest, kes meie finantsturgu ja laenupakkumist kujundavad. ?Nad näevad Balti regioonis kasvu ja nad on valmis võtma riske, sealhulgas krooni devalveerimise riski, sest siinsed tegevusmahud on võrreldes põhiturgudega marginaalsed.?

Kunsingu hinnangul mõjub Nordea otsus laenuvõtjatele ilmselt hästi, sest konkurentidel on vaja otsustada, kas see on midagi, millega kaasa minna.

Sampo Panga hinnangul Nordea otsus turule uusi kliente juurde ei too. ?Kroonides laenamine vähendab küll keskmisele majapidamisele laenude euroga seotusest tulevat segadust ning muudab laenutooted klientide jaoks läbipaistvamaks ja võib-olla ka atraktiivsemaks. Seeläbi võib osa kodumajapidamisi ehk uute lepingute sõlmimisel eelistada krooni, kuid vaevalt et see toob turule uusi kliente, kes varasemalt pelgasid valuutariski liialt kõrgeks, sest pikkade kroonilaenude käive oli seni väga madal võrreldes euroga,? ütles Sampo Panga finantsturgude divisjoni analüütik Rasmus Pikkani.

Pikkani möönis, et kindlasti näitab Nordea selline samm osaliselt hinnangute muutumist Eesti krooniga seotud riskide osas. Tuginedes statistikale on selle aastal väljastatud krooni- ja europõhiste eluasemelaenude intressimäärade vahe keskmisena 2,4 protsendipunkti, mis on võrreldes rahaturu- ja võlakirjaturuga oluliselt enam. Näiteks on kolmekuulise Euribori ja Talibori vahe üksnes 0,6 protsendipunkti ja hinnanguliselt on sama riskitasemega ettevõtete pikemaajaliste ettevõtete krooni ja euro võlapaberite tootluste vahe alla 0,4 punkti.

?Kuigi keskmised eluasemelaenud on oma tähtajalt mainitud instrumentidest pikema tähtajaga ja ka puhas krooni riskipreemia võiks olla seeläbi nendest mõnevõrra kõrgem, tundub, et 2,4 protsendipunkti suurune intressivahe peegeldab veel hulgaliselt muid tegureid kui devalveerimisriski. Tähtsaim võiks olla seniste krooni- ja eurolaenude struktuurne erinevus, nagu intressi fikseeritus, tähtaeg ja muud laenutingimused,? rääkis Pikkani. ?Kui näiteks lühiajalistest eraisikutele antud laenudest moodustavad kroonilaenud ca poole, siis pikemaajalistest laenudest oluliselt alla 10.?

Põllendiku sõnul peaks kroonilaen olema kliendile parem, kuna eurolaenude puhul lisandub intressile 0,3 rahavahetustasu. Baasintressile lisandub Nordeas 2,8?3,3 marginaal, mis teeb tegelikuks intressimääraks 6,55?7.

Ühispanga hinnangul pole seni eurolaenude võtmine klientidele probleemiks olnud.

Panga sõnul on viimastel kuudel väljastatud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär jäänud alla 7.