30 september 2002

Tööturuamet nõuab garantiikirja vaid tööotsijate seas populaarsetel erialadel

Tööturuamet nõuab enda korraldatavatel kursustel tööandja poolset garantiikirja erialadel, kus töökohti vähe.

Elukohajärgsed tööhõiveametid nõuavad koolituse soovijailt garantiikirja juhul, kui kursused osutuvad tööotsijate seas populaarseiks, samas vastava piirkonna tööandjad ei paku piisavalt erialaseid töökohti.

?Garantiikiri on pigem erand. Paljud tööturuametid on loobunud seda nõudmast, kuna garantiikiri on formaalne ega kohusta tööandjat millekski,? kinnitas tööturuameti peaspetsialist Eerik Hanni. Tema sõnul ei nõua paljud piirkondlikud tööturuametid garantiikirja, sest ettevõtjate vajadus tööjõu järele on ametnikele niigi teada, mis omakorda välistab koolitusraha tuulde laskmise.

Garantiikirja nõuavad tööturuametid kõige sagedamini noormeestelt, kes soovivad saada tasuta autojuhilubade omanikuks. ?Enda autojuhiks koolitamine on levinud, sest lube läheb niigi vaja. Sel puhul soovime ettevõttest kinnitust, et koolitatav saab tööd autojuhina, mitte ei õpi oma lõbuks,? ütles Hanni. Populaarseiks, ent mittevajalikuks osutub piirkonniti ka raamatupidajate ning kinnisvaramaaklerite koolitamine.

Ent millisel ametikohal ja kellena soovib koolitatav omandatud teadmisi rakendada, peab ta aru andma nii või teisiti. ?Taotluses tuleb ära märkida, kuhu inimene tööle läheb,? rääkis Hanni. ?On teatav kategooria, kes ei vajagi rakendust, näiteks koduperenaised, ent kes tahavad koolitusega aega sisustada.?

Tööturuameti esimese poolaasta statistika näitas, et töötute rakenduvus peale koolituse läbimist oli kõrgeim autojuhikoolituse puhul. B-, C- ja D-kategooria autojuhikursustel osalenutest leidis töö 60 protsenti. Sellise tulemuseni viis asjaolu, et kursustele saamiseks pidid kandidaadid läbima kõrge konkursi ja tiheda sõela. Keskmine rakenduvus peale tööturuameti korraldatud kursuste läbimist osutus 45-protsendiliseks, kohanemiskursuste puhul oli rakenduvus 22 protsenti.

Hanni ütles, et peab kohanemiskursuste poole madalamat tulemust võrreldes erialakoolitusega loomulikuks. Seda laadi kursuste eesmärk on tegelda inimestega, kes pole harjunud tööd otsima ning vajavad psühholoogilist tuge.

Tööturuameti andmetel osales sel aastal ettevõtluskoolitusel 462 inimest, kellest 455 kursuse ka lõpetasid. Vastava koolituse rakenduvuse protsent on 42.

Hetkel kuum