Eesti vajab innovatiivset arengustrateegiat

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) inimese kohta ulatub nominaalselt ainult viiendikuni ELi keskmisest tasemest. Madalate hindade tõttu on meie sissetulekute ostujõud küll ligikaudu kaks korda kõrgem, aga ka 37protsendiline ostujõu tase ELi keskmisega võrreldes iseloomustab ainult meie suurt majanduslikku mahajäämust. Murettekitav on ka meie tootmise struktuur ? peamiselt pakume me ainult madala tehnoloogilise ja intellektuaalse tasemega kaupu ning teenuseid.

SKP 5protsendilise kasvuga ei jõua Eesti sissetulekute tasemelt ELi keskmisele järele isegi 30 aastaga. Eesti vajab paarikümneks aastaks keskmiselt 10protsendilist majanduskasvu, et ELi tagahoovist välja rabeleda. Probleemi olemus ei peitu aga majanduskasvu numbrilises kiirendamises, vaid sellele kvalitatiivselt uue sisu andmises.

Kiire jätkusuutliku majanduskasvu põhialuseks on aga ühiskonna areng ja rahva rikkuse kasv. Riigikogu ja valitsuse peamiseks ülesandeks majanduskasvu kiirendamisel on murda rahvas välja vaesust taastootvast vaesusest ja kindlustada ettevõtlusele tööjõuna kõrge kvalifikatsiooni, tugeva motivatsiooni ja hea tervisega rahvas. Järgmise kümmekonna aasta jooksul tuleb Eestis haridusse investeerida vähemalt miljard krooni aastas. Olulist arenguimpulssi vajab tehniline ülikooliharidus. Eelkõige tuleb aga uuendada kutse- ja rakenduslik kõrgharidus, kus parimal tasemel tehnikat ja tehnoloogiat õpetavad käsitsema kõrgeima kvalifikatsiooniga meistrid-õpetajad. Oluliselt peab riik suurendama hariduse jooksvat rahastamist. Õpetajate keskmine palk peab tuntavalt ületama rahvamajanduse keskmist taset. Rakendusalade õpetajate palgad peavad olema 30?40 kõrgemad vastaval erialal ettevõtluses pakutavatest, sest hea teoreetilise ettevalmistuse ja praktilise tööoskuse kõrval peavad neil olema ka pedagoogi omadused. Riigi kohus on rahaliselt tagada, et majanduslik kitsikus ei takistaks ühelgi motiveeritud noorel omandamast võimetekohast ja ettevõtlusele sobivat haridust. Investeeringud tervisekaitsesse peavad tagama kõrgeltharitud töötajate pika ja pideva töövõime. Kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu suured sissetulekud loovad ettevõtlusele arenguks vajaliku nõudluse.

Autor: Villu Reiljan